Täpsemalt: Triumph tuli välja terve uue mudeliperega Tiger 900. Kõik uued masinad on varustatud sama 888 cm3 R3-mootori ning rauast sõrestikraamiga, aga muud komponendid nagu vedrustus, rehvid, veljed, sõidurežiimid ja lisaseadmed muudavad iseloomu kardinaalselt erinevaks.
Baasmudel Tiger 900 on mihkel iga teekatte peale, Rally on keskendunud rohkem maastikule, GT-versioon asfaldile. Lisaks on veel tehniliselt täiendatud versioonid Rally Pro ja GT Pro. Mina tegin proovi Tiger 900 Rally Pro versiooniga.
Esmamulje - super!
Tiger 900 Rally Pro on väga hea matkaenduuro. Praktiline, jõulise mootoriga, mugav ja meeldivalt värske disainiga. Olgu teekond lühike või pikk, kruusal või asfaldil – ikka on mõnus ja mugav sõita. Gaasiandmise reageerimine on äärmiselt sujuv ja pehme, ei ühtegi ebameeldivat jõnksatamist madalatel pööretel gaasiga mängides.
Quickshifteri abil ei pea käiguvahetamiseks sidurit kasutama ja see teeb elu mugavamaks (kuigi aeg-ajalt siduriga käike vahetada oli ka nauditav). Kliirens on kõrge, vedrustuse käik pikk, järelikult raskemates teeoludes põhja peale jääda ei tohiks.
Rally Pro standardvarustuse nimekirjas on lisaks muule põhja- ja mootorikaitse, istmesoojendused (mitmuses!), kätesoojendus, LED-udutuled, keskjalg, 6 sõidurežiimi, püsikiirushoidja. Ja et motikat oma soovide järgi kohandada, pakub Triumph üle 65 lisavarustuse. Pluss suur valik teistelt varustusetootjatelt (pagasiraamid,kohvrid, kotid, lisakaitsmed jne). Kohvrid-kotid külge ja sõit võib alata.
Siiski-siiski – tekib küsimus, miks on Tigeri kõige tegijam maastikuversioon Rally Pro varustatud üsna sileda asfaldirehviga...
Mugav ja tasemel tehnika
Vedrustus on igati esinduslike näitajatega. Rally Pro-versioonil on ees Showa täielikult reguleeritav ja 240 mm amordikäiguga vedrustus, taga on sama tootja vedrustusel üles-alla liikumiseks ruumi 230 mm. Lähedased konkurendid BMW F 850 GS (vt TM 7/2018) ja KTM 790 Adventure (TM 6/2019) küll nii suurte numbritega uhkeldada ei saa.
7tolline TFT-ekraan on suur ja lubab valida erinevate ekraanivaadete vahel. Mitte alati ei ole see info seal aga päris loogiliselt asetatud – näiteks ühe vaate puhul on ekraanil korraga kaks tahhomeetrit! Noh, võib ju ilus olla, aga teise oleks võinud asendada mõne praktilise infovidinaga.
Äge nutilahendus – lisaks telefonile ja käed-vabad-seadmele saab ühendada ka oma GoPro kaamera! Nii saab lenksu peal olevate nuppudega kaamerat näiteks käima ja seisma panna. Miks ma sellist lahendust teistel motikatel veel näinud pole?! Ja veel üks käepärane lahendus: tuuleklaasi kõrgust saab sõidu ajal muuta – kuigi esmatunde põhjal õhuvoolude liikumine sellest väga märgatavalt ei muutunud.
Rally Pro-versiooni puhul on ainuõigeks värvivalikuks mattroheline, sest sellega kaasneb boonusena valge sõrestikraam. Teistele Tigeri versioonidele sellist värviskeemi ei pakuta.
Miks just kolm silindrit?
Kuigi motikamaailmas on rohkem levinud ühe, kahe ja nelja silindriga mootorid, suudab rida-3 oma erilise karakteriga paljude südame võita. Enamus Triumphi mootorrattaid on tänapäeval kolme kõrvuti silindriga, sh isegi piraka 2,5liitrise töömahuga Rocket 3 (vt TM 7/2020).
Kolm kõrvuti silindrit ühendavad endas rida-kahelt tuttava pöördemomendirikkuse ja rida-nelja pööretelembuse. Tulemuseks on masin, mis veab jõudsalt ka madalatel pööretel ja juba järgmisel hetkel võib kõrgetel pööretel särtsakalt edasi söösta. Ja Tigeri 70 kW mootor on just täpselt selline ja veel enam!
Kui tavaliselt on kolme silindriga mootori tööjärjestus 1-2-3, siis erilisema karakteri ja tunde pärast on Tiger 900 mootori tööjärjestus 1-3-2. Karakter on masinal tõepoolest unikaalne. Madalatel pööretel veidi V2 moodi, edasi aga selline... tummiselt jõuline ja heas mõttes ühtlane undamine. Heliline pool on väga nauditav ning seejuures viisakalt mittevali.
Palju häid mootorrattaid
Viimastel aastatel olen lisaks Tigerile sõitnud näiteks nii KTM 790 Adventure´ kui BMW F 850 GS-ga ja pean tõdema, et selles segmendis on tase kõrge – kõik on oma väikeste erinevustega väga head matkamotikad. Tigeriga ringi seigeldes tabasin end mõttelt, et selline matkaratas võib soovi korral juba sportratast asendada, sest lisaks suutlikkusele erinevatel teepindadel pikki teid koos sõitja(te) ja pagasiga läbida on nad ka piisavalt võimsad ja hea juhitavusega, et tempokalt kurve läbida.
Milline keskklassi matkaenduuro tasub valida? Otsustavaks saavad peennüansid ja tunnetuslik pool, ühele meeldib veidi rohkem üks, teisele teine. Tase on hea, nii et väga halba valikut vist teha ei saagi.
