Sportlike kavatsustega

Mihkel Külaots
01.10.2021
Mihkel Külaots

Inglismaalt pärit Triumph Street Triple RS on tänavalegaalne mootorratas, mis tunneb end suurepäraselt ka ringrajal.

Kui automaailmas tähendab kolme silindriga mootor tavaliselt säästusõidukit, siis mootorrattamaailmas on tegu pigem võimsa ja ehk veidi eksootilise mootorivalemiga. Ma olen omanud nii ühe, kahe kui nelja silindriga mootorrattaid, aga Triumph Street Triple RS-iga sõites tekkis kindel teadmine, et varsti võiks mu masinapargis ka üks kolme kõrvuti asuva silindriga mootorratas olla.

Sport on veres!

Triumph on oma mootorratastel juba aastakümneid kolme silindriga mootoreid kasutanud. Sellist tüüpi mootor on sujuvam kui kahe silindriga mootor, aga sarmikam kui rida-4. Street Triple RS-i 765 cm3 R3-mootor on välja arendatud Triumphi Moto2 võidusõidumeeskonna poolt ja seda on tunda. Lausa uskumatu, kui meeldivalt jõuline võib see vaid 765 “kuubikuline” mootor olla. 90,5 kW liigutavad vaid 168 kg tühikaaluga motikat edasi vilkalt ja nõelteravalt. Milleks üldse ehitada “liitriseid” või veel suuremaid mootorrattaid (siinkohal soovitan lugeda 2,5liitrise mootoriga Triumph Rocket 3 artiklit, mis ilmus Tehnikamaailmas 7/2020)?

Ja olgem ausad, Street Triple RS on peaaegu nagu ringrajamasin, millele on lisatud tuled-viled, et see tänavalegaalne oleks. Vaata kasvõi neid rehve – praktiliselt (ringraja)slikid ju! Lisatud on vaid mõned rehvimustri triibud, et võiks ikka tänaval ja veidi märjema ilmaga ka sõita. Täielikult reguleeritav Showa vedrustus on ülikonkreetne ja jäik ning tänu sellele on rehvid ja seeläbi kogu mootorratas teekattega pidevalt kindlas kontaktis. Lisaks on pidurdamisel-kiirendamisel vaid minimaalselt üles-alla kiikumist. See Street Triple RS on filigraanselt agressiivseks sõitmiseks timmitud, just nagu automaailmas tuntud BMW M3.

Ka sõiduasend on mõeldud eelkõige sportlikuks sõiduks. Jalarauad on üsna kõrgel, lenks madalal ees. Aeglaselt ummikus kulgedes on keha liiga ettepoole kaldu ja raskus kätel koormab ebamugavalt lihaseid. Kiiruse kasvades toetub keha aga tuulepadjale ja isteasend muutub meeldivalt talutavaks. Mõnus on ka see, et sõitja sulandub justkui mootorrattaga üheks – nii hästi sobituvad jalad paagi õnarustesse. Nii on ka mugav jalgadega tsiklist kinni hoida.

Street Triple RS kiirendab jõuliselt, pöörete kasvades aegruum lausa imeb motikat veel kiiremini edasi. Quickshifter´i abil saab käike ilma sidurita vahetada ja nii saab põhimõtteliselt põhjagaasiga käike edasi paugutada. Kõike seda saadab rida-3-mootori lummavalt undav-urisev helipilt. Brembo pidurid on konkreetsed ja annavad selget tagasisidet.

Esimene “tänavakakleja”

Muide, Triumph Street Triple on streetfighter´i mootorrattatüübi üks esimesi esindajaid. Streetfighter on lihtsustatult öeldes sportmootorratas, millel pole ühtegi gondlit ega tuuleklaasi. Järelturul ringi vaadates leidub selliseid päris palju – tavaliselt on “baikidel” kukkudes plastikud katki läinud ja lihtsam/odavam on need lihtsalt eemaldada ja mitte asendada.

Street Triple’il on välimus siiski maitsekamalt lahendatud. Välimus on agressiivne, teed valgustavad kaks kõrvuti asetsevat LED-tuld. Tundub olevat justkui ühekohaline, aga tegelikult saab väga lihtsasti taha ka kaasreisija istme paigaldada.

Kuna motikal pole ei tuuleklaasi ega gondlit, on suurematel kiirustel ka tuult tunda. Ja pane tähele – see on väga hea, et tuul kõrvus vuhiseb. Kui kükitad kaitsva tuuleklaasi taga, siis võib ka madallend kiirusel 200 km/h tunduda justkui arvutimäng, sest noh, ei taju ju seda kiirust. Kui aga tuul vastu kiivrit kohiseb, siis tajud ja tunned füüsiliselt seda kiirust, millega sa tegelikult läbi õhumassi kihutad.

Varustuses just õiged vidinad

Infolustisüsteem on loodud just sihtgruppi silmas pidades. Siin ei ole kõlareid ega DVD-mängijaid, küll aga leidub just sportlikuks sõiduks sobivaid lahendusi. Näidikuplokki on sisse ehitatud GoPro seikluskaamera juhtimise süsteem, et sobival hetkel kaamera sisse või välja lülitada. Lisaks saab mugavalt enda ringiaegu mõõta. Sõidurežiime on 5, üks neist spetsiaalselt ringrajale mõeldud.

Iga päev ummikus tööle-koju ma sellega sõita ei sooviks, aga Street Triple RS polegi mõeldud selliste igapäevasõitude jaoks. Kõige kodusemalt tunneb see motikas end siiski ringrajal või ringraja moodi teedel. Ka Lahemaa käänulistel teedel on temaga lahe sõita, aga kui sattuda vana ja lapitud asfaldi peale, siis on seal tunda iga viimane kui konarus.

Kui aga oled tihe külaline Audrus ja Aravetel, siis on Triumph Street Triple RS kindlasti üks sobilik riistapuu, millega sõita nii ringrajal kui ka ringrajale kohale.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid