Sel hetkel pidin osaliselt temaga nõustuma. Jah, masina südameks on alati V2, mis toodab suures koguses podisevaid helisid, rihm annab tagarattale hoogu ja omanikule meeldib tihtilugu kanda nahkvesti. Veljed, lenksud, kellad-viled võivad erineda, aga see on alati äratuntavalt Harley. KTMid näiteks kipuvad kõik oranžid olema, aga selle valikus on ühe silindriga maastikumasinaid, rida-kaheseid tänavakulgureid ja V2-mootoriga kiirreisijaid. Kõiki Ducatisid viib edasi L2 (mis on peaaegu nagu V2-mootor), aga selle margi valikus on midagi ringrajale, midagi linna ja midagi maastikumatkale.
Harley-Davidson (veel*) sellist mitmekülgsust ei paku. Seda suurem oli minu üllatus kui nägin esmakordselt uue FXDRi fotosid. Valem on sama, tulemus uus.
Uutmoodi masin
Mootoriks on endiselt massiivne V2 – selle 1,9liitrine töömaht on suurem kui keskmisel uuel pereautol. Jõud kandub mootorilt tagarattale ikka rihmülekandega. Ka podin on olemas. Nahkvestiga mees aga ilmselt FXDRi selga ei istu. Miks? Sest FXDR pole loodud klassikalist Harley-Davidsoni omanikku silmas pidades. See masin on mõeldud neile, kes otsivad mootorrattas ennekõike võimsat sooritust ja selle peamiseks konkurendiks on Ducati Diavel.
Erinevused „klassikalise“ Harleyga algavad disainist – tagaosa koos rehvi ligi hoidva porilauaga on midagi täitsa uut. Traditsioonilise torulenksu asemel on clip-on’id (kuigi on jäetud võimalus ka ümber vahetada, tavalise lenksukinnituse koht on peidus FXDRi logoplaadi all). Kogu sõiduinfo leiab analoogkellade asemel pisikeselt digitaalselt ekraanilt. Motika kere on venitatud veetlevalt sihvakaks. Valgustuse osakonnas on kasutatud LED-tehnoloogiat, mis esitules on huvitavalt üksteise kohale paigutatud, moodustades vertikaalse valgustriibu.
Hoog ei rauge
Jõudluse osas on erilist vaeva nähtud, et sellest Milwaukee 8 mootorist maksimum välja pigistada. Õhu sisselaskeava on silmatorkavalt suur, nagu on ka summuti. Eesmärgiks on veelgi rohkem kütuse ja õhu segu mootorisse suruda ning ülejäägid võimalikult vabalt väljutada. Tänu sellele on FXDRil 5 Nm rohkem pöördemomenti kui näiteks mullu augustis Tehnikamaailmas kajastatud Fat Bobil. Kaalu säästmiseks on tagakiige valmistatud alumiiniumist, paigaldatud on veidi sportlikum esikahvel.
Isteasendi osas on kindlaks jäädud jalad-ees positsioonile, kuid parema manööverdamise nimel on jalatoed ees veidi kõrgemale tõstetud. Tulemuseks on 33kraadine kaldenurk ja mitte-kruiseri-omanikule veelgi tavatum isteasend. Kui FXDRi puhul on oluline just tema jõudlus, suutlikkus ja manööverdamisvõime, siis miks ei võiks jalad paikneda rohkem sõitja all nagu sportlikumatel tsiklitel? Samas, praegune geomeetria töötab, masinat annab kruiseri kohta tavatult palju ja kergesti kallutada.
1,9liitrine mootor sõiduautol on üsna elamustevaene seadeldis, mille hääl sumbub tavaliselt euronõuete taha. Sellel võimsal kruiseril on helimaailm omaette elamus. Käivitades kostab selline madal mürgel nagu võtaks hiiglaslik laevamootor esimesi pöördeid üles (päriselt!). Tühikäigul kostab vahvat vilinat – just nagu nõukaaegsel linttraktoril. Kiirendades on audio äge nagu sellistel kruiseritel ikka.
Üks kõva konkurent
Võimas mootor ja pingutused sportlikkuse osas on vilja kandnud. Masin rebib edasi nagu loom ja suudab manööverdades korralikke jänesehaake teha. Kõige selle juures on siiski tunda, et masin kaalub tummised 300 kilogrammi (seda on 80 kg rohkem kui kaalub nt Ducati Diavel).
Harleyl on rohkem pöördemomenti (ja seda palju madalamatel pööretel), Ducati kasuks räägib kopsakas kogus kilovatte. Üks lööb nagu suure sepahaamriga, teine on terav nagu kirves (vähemalt tundub nii – Diaveli selga pole ma veel roninud, aga selle vea parandan peagi).
Jõudes tagasi algusesse, siis kuigi Harleydel on kõigil sarnane olemus ja südameks on kõigil V2, leidub mudeliperes siiski väga erineva iseloomuga tegelasi. FXDR on selle pere noorim tegelane, kes oma mässumeelsuses tahab olla hoopis teistsugune kui tema vennad. Selline sportlikum ja noortepärasem.
Harley-Davidson FXDR
Mootor: 1868 cm3 õhk- ja vedelikjahutusega V2
Võimsus: 67 kW/4500 p/min
Pöördemoment: 160 Nm/3500 p/min
Ülekanne: rihmülekanne, 6 käiku
Pikkus: 2425 mm
Istme kõrgus: 720 mm
Kaal: 303 kg
Kütusepaak: 16,7 liitrit
Hind alates: 25 300 eurot
*Juba selle aasta teises pooles peaks ka Eestisse jõudma Harley-Davidsoni matkaenduro Pan America. Lisaks on plaanis lansseerida mitmeid mudeleid veel teisteski kategooriates.
