Skalpell
Mihkel Külaots
01.06.2018

KTM keskendub oma mootorratastega kahele asjale – oranž värv ja sooritusvõime. Uue Duke’i puhul on kasutatud sama retsepti, aga latt on tõstetud veelgi kõrgemale.

Ehkki välimuse osas on 790 Duke sama oranž nagu teisedki KTMid, on see masin jõudluse osas teistest kaks sammu ees. Kui varem on KTM oma tänavaratastel kasutanud maastikult tuntud ühesilindrilisi mootoreid (ja V2-mootoreid eriti võimsatel mudelitel), siis 790 Duke’il võeti kasutusele täiesti uus kahe silindriga ridamootor. Juba 690 Duke oli väga võimekas tänavakihutaja, mille miinuseks oli silindrite vähesus ja sellest tulenev veidi “metsamehelik” mootori kõla ja vibratsioon kõrgetel pööretel (vt TM 5/2016). 790 Duke’i puhul on see teema minetatud – kaks silindrit ja suurem töömaht pakuvad rafineeritumat sõidukogemust ja veel enam teravaid elamusi. 169 kg ja 77 kW annavad koos hästilippava tulemuse.

Väidetavalt on tegu kõige kergema keskklassi naked-rattaga maailmas. Kergus ja tulemustele orienteeritus on näha juba selle motika välimusest, mis on terav, asjalik. Kõik detailid on optimeeritud, minimeeritud. Raami pole peaaegu nähagi – tundub, justkui oleks võetud mootor, paak, iste ja rattad ning need otse üksteise külge ühendatud. Metallpaak on plastikuga kaetud vaid osaliselt, lastes särada “päris” materjalil. Masina sabaosas puuduvad plastikkatted täielikult, kõik on funktsionaalne ja täidab kandvat rolli. Istme alt leiab õhuvõtuavad.

Eestpoolt näeb 790 Duke välja nagu väike kuri putukas, kes kohe oma mürgise astla esimese ettejuhtuva poole sihib. Kogukaid masse pole näha, kõik detailid on disainitud teravajooneliseks, saledaks.

                           

Potentsiaali jagub

Igal juhul näib Duke’i “keha” trimmis ja treenitud. Sooritusvõimes jätkub sama joon – sportlik masin muudkui annab ja annab ning ei väsi iial. Minek on metsik, jõudu palju. 790 Duke kiirendab reipalt sammu ka madalatel pööretel, just nagu steroididel olümpiasportlane. Maanteekiirustel võib vabalt sõita neljanda käiguga, kuues käik on Eesti kiirusepiirangute jaoks isegi veidi liiga madal. Kiiremaks saab minna veel kõrgemate pöörete ja kahe lisakäigu abil – see näitab, mis potentsiaal masinas peidus on.

Rida-kaks mootori silindrid on väntvõllil 285° vahega, et tekitada V2-mootorile sarnane olemus. Idee töötab, tõepoolest on hääleski kuulda muskelrattalikku kõla. Selline mõnus mehaaniline meloodia, samas ka mitte liiga vali.

 

Tehnoloogiat täis

Mehaanikale on appi võetud kõik KTMi varasalves olevad nutikad elektroonilised abilised. Mootori tööd juhib Boschi elektroonika. Veojõukontroll ja ABS suudavad tsiklit abistada ka kurve läbides. Gaasitrossi pole, gaasi andmine toimub elektrooniliselt. Käikude kiirvaliku jaoks on olemas quickshifter ehk käiguvahetusassistent, mis lubab käike vahetada ilma sidurit rakendamata ja soovi korral ka täisgaasiga. Nii saab oma ringiajad maksimaalselt kiireks. Valida saab nelja sõidurežiimi vahel, alates pehmema gaasidoseerimisega vihmamärjal teel mõeldud variandist kuni ringrajani välja. Ringrajaseades aitab võimalikult kiiresti startida launch control ehk kohaltvõtuabi.

Näidikuplokk on igati eeskujulik ja sealt leiab kogu vajaliku info – veidi veel pealegi. Lisavarustusena tellitava Bluetooth-ühenduse abil saab ekraanile naviseadme juhised ja juhtida hetkel mängivat muusikat. Ära on kasutatud ka värvilise ekraani võimalusi – hämaras lülitub taust mustaks, alates 7000 pöördest minutis läheb pööretelugeja oranžiks.

 

Hea koostöö

Masina ülesehitus, vedrustus, mehaanilised ja elektroonilised osad töötavad hästi kokku. Sõit kipub alati tahtmatult tempokamaks minema, kiirus koguneb ootamatult kiiresti, lausa märkamatult. 790 Duke’i peal istudes tundun ma endale kohe osavam sõitja olevat, läbides kurve julgemalt kui muidu ning võttes tavapärasest veidi rohkem riske. Ei ole muret, see masin saab hakkama.

Quickshifter viskab jalaviibutuse peale käigud laks-laks-laks sisse. Juba mõnda aega nii sõitnud, haaran aga teadlikult siduriheebli järele, tahan siiski kogeda seda analoogset teen-kõik-ise tunnet.

Terav, funktsionaalne välimus peegeldub ka selle KTMi sõiduosavuses. See on täpne ja väle, teeb, mis kästakse. Targad abilised aitavad juhi eksimusi siluda. Täitsa arusaadav, miks talle hüüdnimeks Skalpell on pandud. Samas ei ole sõit liiga jäik või ebamugav. Päris ümbermaailmareisile sellega ilmselt ei läheks, aga paaritunnisel sõidul tundsin end küll mugavalt. Kiireks sõiduks saab ennast sättida madalamale või rahulikul sõidul jällegi püstisesse asendisse. KTM 790 Duke on universaalne ratas, mis samas ei tee kuskil järeleandmisi. Sellega saab ringrajal oma oskusi lihvida, töö ja kodu vahel kulgeda ning niisama nädalavahetusel lõbutseda.

Nüüd peaks rääkima veel motika nõrkadest külgedest, aga siinkohal jään hätta. Hind pole muidugi soodsaimate killast, aga KTM on teinud ausa masina, mis on kerge ja võimas, terav ja täpne.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid