Õhust kustutatakse tuld nii kopterite kui lennukitega, suurimad neist on tulega võitlemiseks modifitseeritud reisilennukid. Isegi Boeing 747 on tuletõrjelennukiks ümber ehitatud. Lisa on tulemas, Lockheed Martin kavandab selleks oma uusima kaubalennuki LM-100J versiooni FireHerc.
Herculesi eelised
Enam kui 60 aasta vanusel C-130 Herculesil on tuletõrjujastaaži 40 aastat. Need omadused, mida Herculesi juures hindavad sõjaväelased – piisav kandevõime, vähenõudlikkus lennuraja osas, võime lennata vajadusel aeglaselt ja madalal – tulevad kasuks ka kustutustöödel. Transpordilennuki saab tänu kustutusseadme roll-in/roll-out lahendusele muuta tulekustutajaks vaid paari tunniga. Kui militaar-Hercules on nõutud kaup ja neid on toodetud üle kahe ja poole tuhande, siis C-130 tsiviilversiooni L-100 on soovitud märksa vähem, pisut üle saja. See pole üllatav, sest transpordifirmade hindamiskriteeriumites pole mitmel Herculesi eelisel kohta. Seetõttu on Lockheed Martini soov väärtustada Herculesi uut tsiviilversiooni lisavõimalusega tulekahjude vastu võitlemiseks mõistetav.
Uudsed lahendused
FireHerci puhul saab valida kahe sertifitseeritud tehnoloogia vahel. Lihtsam viis on kasutada äraproovitud süsteemi nimega MAFFS II, mille puhul vesi või muu vedel kustutusvahend surutakse põleva maastiku kohal paakidest välja nii, et iga kümneruutmeetrine maapind saab kastetud ligi 28 liitriga. Paakide maht on 11 356 liitrit (3000 USA gallonit), nende täitmine ja tühjendamine võtab aega pool tundi.
Tõhusam, kuid lennuki juures rohkem ümberehitustöid nõudev uuem tehnoloogia on nimega RADS. Kui lennuki kere alla on monteeritud 5,4 meetri pikkused luugid, siis nende avamisel väljub tulekustutusvahend gravitatsiooni mõjul ja maapinnaühikule jõuab seda MAFFSiga võrreldes poolteist korda rohkem. RADSi kasutades saab peale võtta ka suurema koguse kustutusainet, paagid mahutavad enam kui 15 tuhat liitrit. Ka RADSi kasutamisel ei kulu kauem kui kaks tundi, et muuta lennuk tuletõrjujast kaubavedajaks ja vastupidi.
Kui meil on metsatulekahjude ajal reeglina valged ööd, siis mujal see enamasti nii ei ole. Seetõttu toonitatakse FireHerci puhul võimalust kasutada lennukit ööpäevaringselt. Lockheed Martin on viienda põlvkonna hävituslennukite loomisel saanud tublisti kogemusi, kuidas aidata lenduril hakkama saada pimedas ja madalal lennates. Neid teadmisi rakendatakse ka FireHerci juures, et tuld saaks kustutada sõltumata kellaajast ning vajadusel ka suitsupilve sees lennates.
LM-100J lennusertifikaat loodeti saada 2018. aasta lõpuks, kuid sellega läheb siiski veel aega. FireHerciga läheb aega veelgi rohkem, tootja sõnul vajab ta kahte-kolme lisa-aastat. Seda aega hakatakse arvestama mitte alates FireHerci projekti avalikustamisest möödunud juulis Farnborough’ lennundusnäitusel, vaid alles pärast esimese ostulepingu sõlmimist.
