Muidugi on tarbesõidukite kasutamise ampluaa seinast seina ja nii on erinevad ka kasutaja nõudmised ja vajadused. Ilmselt selles peitubki peamine põhjus, miks ükski autotootja ega selle esindaja kaubikute sisustusega komplekteerimist ei paku. Samas saab mõne tarbesõiduki puhul siiski lisavarustusena tellida kaubiku sisemuse tugevdamiseks vineerist põranda ja seinakatteplaate.
Need on põhimõtteliselt alati vajalikud, ükskõik missugust tööd autoga tehakse. Töö käigus ikka juhtub ja lõpuks on kaubiku seinad muhke ja mõlke täis, kõigest paar-kolm aastat kasutuses olnud auto rikutud ja selle jääkväärtus liisinguperioodi lõppedes palju kehvem kui olla võiks.
Vajadus tingis lahenduste otsimise
Tarbesõiduki kestvuse huvides on esmane, mida teha annab, furgooni sisemusse vineerplaatide paigaldamine. Lisaks on vineer sile, mis muudab laadimistööd lihtsamaks, selle saab muuta libisemiskindlaks, see on tugev ja vastupidav raskustele ja löökidele, vineer on ka niiskuskindel. Nii ongi vineeri üks olulisemaid kasutusalasid tänapäeval kõiksugu furgoonide, merekonteinerite, kaubaveohaagiste, laevatrümmide jmt siseviimistlus.
Originaalis tulevad tehaste väravatest välja aga kaubikud üldjuhul minimaalse kaitsega, seinad ja uksed kaetud seestpoolt vaid papiga ja nii mõnegi töö tegemiseks sobimatutena. Ehk siis neid tuleb kasutajal hakata endale sobivaks sättima.
Kaubikute täiendamise ja ümberehitamise vastu on suur huvi ja nõudlus laes, nendele töödele spetsialiseerunud ettevõtete ukse taga lookleb kuude pikkune järjekord.
Peaasjalikult Saksamaa firma Sortimo riiulilahendusi, aga ka muud tarbeautodele lisavarustust paigaldava OÜ ProVan juhataja Argo Kukk märgib, et tegevusalani viis otse öelduna karjuv vajadus, mis iga kord, kui oma töökaubiku ukse lahti tegi, vastu kajas. Nimelt on Kukk tegev ka põllumajandustehnika müügi ja hooldusega ning paljude tööriistadega varustatud tarbesõidukid on tema ettevõtte igapäevased töövahendid.
„Enam kui kolm aastat tagasi hakkas meil see probleem pihta. Ausalt öeldes oli hirmus vaadata, mis hooldusauto, mis peaks sisuliselt olema ju liikuv töökoda, furgoonis toimus. Kõik asjad olid põrandal laiali, heal juhul vaid pappkastides, millegi vajaliku ülesleidmine võttis aega jne,” kirjeldab Argo Kukk. „Toona ei olnud Eestis head, just hooldusautodele kaasaegset sisustust pakkuvat ettevõtet. Olid mõned firmad, kus tehti lihtsalt kohapeal valmis raskeid lahendusi ja enamik hädalistest tegid seda ise käepäraste vahenditega.”
Tõsi, toona oli olemas juba 1996. aastal asutatud Silberauto tütarfirma AS Silwi Autoehitus, aga selle toodang käis ehitus-, toru-, elektri- ja hooldusmeeste vajadustest üle pea. Nimelt hõlmab Silwi tegevus juba otseselt kaubikute ümberehitamist, mis kätkeb endas ka nende välise disaini ja konstruktsiooni muutmist. Pelgalt tarbesõiduki sisustamisest, mida on tarvis elektrikule või tehnikule, on asi kaugel.
Midagi ei tohi liikuma pääseda
Argo Kukk hakkas kolme aasta eest sisustama hooldusmeestele mõeldud Peugeot Boxerit ja sai aru, et Eestis ta seda enda soovi järgi sisustatud ei saa.
Saksamaalt leiti Sortimo, mis toodab erinevatele kaubikumudelitele sobilikke panipaigalahendusi põhimõtteliselt kataloogikaubana. „Valid kataloogist aastakäigu järgi automudeli, selle kerepikkuse ja muud parameetrid ja siis on olemas standardlahendused, mida kaubikutele paigaldada,” räägib Argo Kukk. „Aga tõsi, selliseid valmislahendusi oleme müünud vaid paar-kolm. Tegelikult me n-ö joonistame enamiku neist n-ö nullist kliendi vajadustele vastavaks – milliseid riiuleid, tööriistakohvreid, panipaiku, töölauda ja näiteks kohta kompressorile, generaatorile või keevitusagregaadile ta sinna vajab. Seega – kuigi on olemas margipõhised standardlahendused, tuleb vähemalt 95% tellimustest teha ikka puhtalt rätsepatööna.”
Eestis koostatud tellimused tehakse spetsiaalses programmis 3D-joonistena valmis ja läkitatakse Saksamaale, kus etteantud suuniste järgi valmib konkreetne komplekt. Siin pannakse see legona kokku ja paigaldatakse kaubikusse. Karkassi põhimaterjaliks on alumiinium kombineerituna plastist sahtlite ja riiulitega, mõned kinnitused on ka terasest. Autodesse pannakse ka kompressoreid ja nt vahelduvvoolu invertereid. Selleks jäetakse riiulitesse või nende alla eraldi kohad – et üks või teine seade sinna ära mahuks. Vajadusel paigaldatakse alused, raamid ja kinnitused.
Lisaks kaubikute sisustamisele paigaldab ProVan pikapitele kastikatteid, põrandatugevdusi, kastikonge ja väljatõmmatava põhjaga panipaiku. Ka sinna paigaldatakse riiuleid, ent kõige nõutavam kraam on siiski kastikatted. Kaubikutele saab paigaldada ka katuseraame, redeleid jm mingiks spetsiifiliseks tööks vajalikku lisavarustust. Soovi korral varustatakse auto vilkurite ja muude ohutustuledega.
Kaitsta tuleb põrandat ja seinu
Kaubikutesse peamiselt vineerist riiuleid paigaldav OÜ Vanerex toodab neid ka ise, lisaks valmistatakse vineerkatteid kaubaruumide põrandate ja seinte kaitseks. Ettevõtte juhataja Roland Priimäe kirjeldab, et toodetavad riiulid on ennekõike mõeldud küll autodesse, ent kuna need koosnevad eraldiseisvatest moodulitest, mida on võimalik täiustada näiteks põhja ja ratastega, saab neid kasutada ka töökodades, garaažides ning mujal, kus tööriistad korralikke hoiukohti vajavad. Ja lisaks standardsetele lahendustele tehakse kõiksuguseid erimõõtudes kappe ja riiuleid järelhaagistesse, merekonteineritesse jne.
Aastat kümme või enam tagasi tegeles Priimäe metallist riiulisüsteemide ning muu tarbesõidukite lisavarustuse maaletoomisega. Kuna masu ajal sai tollane ettevõte maha müüdud, siis taas tõusvas joones liikuva majanduse ajal otsustas ta juba tuntud töö juurde naasta, võttes sihiks õppida eelnevatest vigadest ja teha nüüd paremini kui enne. Ja viimaste aastate jooksul on jäänud kindlaks vineerile.
„Metallist riiulid võivad olla väga head ja lõpuks nad ongi enamasti head, aga hinnalt on need päris kallid, mis igaühele pole lihtsalt taskukohane. Kõik teame, et Mercedes on hea auto, aga ometi kõik ei sõida sellega,” selgitab Roland Priimäe. „Alguses said soetatud CNC-seadmed, et teha kaubikutele vineerist sisekatteid, aga nagu ikka viis üks asi teiseni ja nüüd on tootmises üle veerandsaja riiulimudeli, lisaks rida tugitooteid – nt aerosoolipudeli hoidjad, paberrulli hoidjad jm.”
Vanerexi kaubiku sisustus on nagu IKEA mööbel, mis saabub koos tarvikute ja kokkumonteerimise juhendiga. Ainult kinnitusvahendid – poldid, kruvid, needid – on kasutaja enda valida. Roland Priimäe kinnitab, et riiulid on universaalsed, mis tähendab, et olemasolevast tootevalikust leiab kindlasti kõikidele Eestis levinud kaubikutele sobiva. Ennekõike tuleb jälgida kahte mõõtu – kaubiku lae ja rattakoopa kõrgust, et selle kohale paigaldatava riiuli madalaim korrus rattakoopa kohale mahuks. Kui keegi soovib mingit erilahendust, siis ka seda saab.
Priimäe on seda meelt, et vineerist riiulisüsteemid on üks soodsaim moodus oma töökaubikus kord majja luua. Ta räägib loo ühest ettevõttest, kes ostis 10 000 euroga kasutatud kaubiku ning kui sooviti sinna metallriiuleid ja kappe tellida, saadi hinnapäringule vastuseks, et asi läheks maksma 7000 euro ringis. Nii jõudis ka too ettevõte lõpuks vineerist riiulite manu.
„Vineerimise töö on Eestis nii palju odavam, et seda eelistatakse kaubiku tootjalt tellimisele. Sisemiste seinakatete põhieesmärk on kaitsta furgooni plekki igasuguste löökide eest. Otse tehasest tulnud kaubik on sisuliselt luukere ja ükskõik, millega vastu seda plekki minna, kohe on väljapoole mõlk sees,” iseloomustab Roland Priimäe vineerplaatide vajalikkust. „Nendel mõlkidel on lisaks sellele, et nad on inetud, ka halb komme roostetama minna. Põrandal aitab mustriga vineerkate libeduse vastu, teeb pinna tasaseks ning raske kauba puhul aitab ühtlustada survet kaubiku põhjale, plastmasskatted seda ei tee.“
Põrandal kasutatakse põhiliselt karedat 9 mm paksust vineeri, aga pannakse ka 12 mm paksust ja enam. Viimaseid soovivad just raskeid asju vedavad töömehed, näiteks rasketehnika hooldajad, kel tuleb vedada õlivaate, käigukaste, reduktoreid vmt.
Vineer soodsam kui hi-tech-lahendused
Korralikult vineeriga kaetud furgooni sisemus näeb korrektne välja, kasutajal on seal mugavam toimetada ja auto peab kauem vastu. Priimäe soovitab vineerkatted paigaldada kohe uuele autole, sest hiljem, kui küljeplekid juba ära täksitud, ei ole sel enam sügavat mõtet.
„Hiljuti käis üks välitrassi töödega tegelev klient oma kaubikuid enne edasimüümist vineerimas –
et natuke masinate väärtust tõsta. Busside kongid olid nii deformeerunud ja mõlkis nagu pulli joogiämbrid,“ muigab Priimäe. „Tulemus sai küll oluliselt viisakam, aga autod oleks olnud nii seest kui väljast oluliselt paremas seisus, kui vineer oleksid kohe soetamise ajal sisse pandud.“
Vineerist riiulid kinnituvad kaubiku põranda ja seinatalade külge. Roland Priimäe soovitab riiulid kinnitada kere külge kas poltide või neetidega. Kruviühendus on kõige ebakindlam, need võivad ära murduda või vibratsiooniga lahti loksuda.
Kõikidel riiulitel on oma tagasein, seega kokkuhoiu mõttes ei pea riiulite paigaldamise puhul ilmtingimata furgooni lisaks vineerplaadiga katma, sest seinu kaitsevad ka riiulid. Ja kuigi võiks arvata, et vineer on raske, siis tegelikult tuleb vineerriiulite kaal sarnaste metallist riiulitega võrreldes kas enam-vähem samasugune või isegi kergem.
Filmikihiga vineerist valmistatud detailid lõigatakse välja CNC-tööpinkidega, kusjuures Priimäe sõnul püütakse juba tapid lõigata võimalikult täpsed, et kokku pannes oleksid need nii tihedad, et põhimõtteliselt püsib riiul kruvidetagi koos.
„Oleme nelja aasta jooksul riiulikonstruktsioonid kõik töistes olukordades läbi katsetanud, teinud need võimalikult jäigaks. Sel põhjusel ei aja me ka mõõtmeid ülearu suureks – et vastupidavus säiliks. Selle aja jooksul ei ole küll keegi tagasi tulnud jutuga, et midagi ära lagunes,” räägib ta. „Sageli lähevad riiulid koos autoga ka uuele ringile või kui uus omanik neid ei soovi, võib need välja võtta ja enda uude kaubikusse sobitada.”
Vineeri eelis on ka see, et seda on lihtne teise olustikku ümber kombineerida. Kuigi metallriiulid peavad 10–15 aastat vastu, ei ole kasutajaid, kes sõidavad ühe bussiga kümme ja enam aastat, kuigi palju. Niikuinii läheb buss millalgi müüki ja metallriiulitest on kaunis keeruline lahti saada.
