Fotograafiaga saab tegeleda mitmel viisil. Esimesena satub kätte loomulikult mobiiltelefon, sest see on ju alati kaasas ning tehtud piltegi saab kohe maailmaga jagada, kui selleks peaks soovi olema. Suur fotoaparaat ei paku sellisel juhul just palju eeliseid, kui üldse.
Ent vaatamata mobiilikaamerate hüppelisele arengule viimastel aastatel, on neil võrreldes kordades suuremate „päris-fotoaparaatidega” siiski olulisi erinevusi, et mitte öelda puuduseid. Nendeks puudusteks pole otseselt enam tehniline kvaliteet, sest kvaliteetse mobiilikaamera pildid näivad telefoniekraanidel välja vägagi kenad. Erinevus ilmneb aga kohe, kui pildistamisolud muutuvad keerukamaks. Näiteks liigub pildistatav kiiresti või asub suhteliselt kaugel. Kui lisada hämarus, muutub kvaliteetse foto saamine mobiilikaameraga juba väga küsitavaks.
Tüüpiline näide mobiilikaamerate nõrkusest on spordi pildistamine, eriti kui tegevus toimub mitte kõige eredamalt valgustatud siseruumides.
Tänaste fotoaparaatide laitmatult toimiv autofookus, pikk fookuskaugus ja kindel fotograafikäsi tagavad pildid, mida pole häbi näidata ja vaadata ka aastate möödudes.
Süsteemkaameraga saab reeglina paremaid pilte ka lemmikutest ja loodusest. Kuigi mobiiltelefonide nutikad algoritmid pehmendavad portreefotode tausta, siis sobiva objektiiviga varustatud süsteemkaamera teeb pehme taustaga foto loomulikult, ilma digitöötluseta.
Pidev areng
Süsteemkaamera valikul on olulised nii hind, omadused, kasutatavus, suurus kui kaal – ning kõik need varieeruvad märkimisväärselt. Erinevusi on loomulikult ka pildikvaliteedis, kuid mitte enam nii suuri, et need vähendaksid teiste valikukriteeriumite tähtsust. Kõige olulisem on mõelda sellele, mida, kus ja millal soovitakse pildistada ning kuidas kavatsetakse fotosid järeltöödelda ning millistel meediumitel vaadata ja jagada.
Teame ju enda ja tuttavate kogemustest, et liiga suur, raske või keeruline fotoaparaat jääb puhkusel olles pigem koju või hotellituppa. Teisalt peab aga kaameral olema potentsiaali, et see teeniks pildistajat ka oskuste kasvades ja hobi edenedes.
Kaameramudel võiks olla uus või uusim, sest just autofookus, sarivõte ja videofunktsioonid on viimastel aastatel oluliselt arenenud.
Ka olemasoleva fotovarustusega jätkamine võib olla igati hea lahendus. Paremate piltide saamiseks ei pruugi tingimata vaja olla uut kaamerat, vaid pigem aega ja soovi oma oskusi lihvida.
Tulevikukindlust ja taskukohast hinda jälgides ning mitte unustades kvaliteedi ja omaduste suhet, võtsime võrrelda kuue tuntud tootja uusimad, just tõsisema harrastaja rahakotile sobivad kaamerad. Hinnaskaala varieerus 1600 ja 2900 euro vahemikus, sest me ei tahtnud kaasata kaameraid, mis on juba asendatud uuemate mudelitega.
Näiteks Sonyt esindab 2021. aastal esitletud 2495 eurot maksev a7 IV, mitte sellele eelnenud (ja tunduvalt soodsam) mudel a7 III. Me ei ole olnud ka vaimustuses Sony APS-C–sensoriga kaameratest, sest neisse ei panustata sama tõsiselt kui peeglivabasse a7-sarja.
Canon on esindatud mullu tutvustatud EOS R7-ga, mis on suhteliselt soodne (1650 eurot) 32,5-megapikslise APS-C-mõõdus sensoriga kiire kaamera. See on paljuski ahvatlevam mudel kui oluliselt kallim Canon EOS R6 (2600 eurot), mis oleks samuti võrdluse hinnapiiridesse sobinud.
Lühidalt öeldes – kõik võrdluse kaamerad sobivad tõsisemale harrastajale, kes soovib inimeste ja maastike kõrval pildistada ka liikuvaid või muul moel pildistamisprotsessile keerukamaid nõudmisi esitavaid objekte. Lisaks oodatakse tänastelt fotoaparaatidelt head videofunktsionaalsust, mis annab mobiilidest suuremad võimalused ja parema kvaliteedi.
Testi leiad juuni Tehnikamaailmast. Või vt pdf-kujul.
