- Motorola Edge 20 5G
- OnePlus Nord 2 5G
- Samsung Galaxy A52s 5G
- Sony Xperia 10 III
- Xiaomi Mi 11 Lite 5G
Viimase aasta, et mitte öelda aastate arengud mobiilimaailmas on olnud pigem evolutsioonilised. Eranditeks on volditavad ekraanid, ent muus osas on eelkõige lihvitud kiirust, ekraane ja kaameraid. Mis tähendab, et keskmise hinnaga telefonid pakuvad kõige paremat hinna ja põhiomaduste kombinatsiooni.
Umbes 400-500 euroste telefonide tehnilised näitajad on kõigis kategooriates veidi madalamad tippmudelite omadest, aga iseküsimus on, kui oluliseks need vahed reaalses kasutuses osutuvad. Erinevused jõudluses annavad endast märku pigem äärmustes – nagu suurte andmehulkade töötlemine või hämaras pildistamine.
Pole võimatu, et tootjad on nimme piiranud keskmiste hindadega telefonide funktsionaalsust, et säiliks erinevus tippudega. Neid kõige-kõigemaid andmeside kiiruseid, mälumahte ja 8K videovõimekust keskklassile ei jagata.
Ühtlane tase
Valisime võrdlusesse viis umbes 400-500 eurost telefoni, mis mõneski aspektis pakuvad otsest konkurentsi tippmudelitele ning sisaldavad ka 5G ühenduse võimalust.
Päris ahjusoe on Samsung Galaxy A52s 5G, mis on värskendus kevadisele A52-le. Muutused on küll marginaalsed, piirdudes eelkõige kiibistiku muutusega Qualcomm SnapDragon 778-ks. 120 hertsise värskendussagedusega 6,5 tolline AMOLED-ekraan ja nelikkaamera on samad A52-ga.
Täpselt sama kiibistikku kasutab uus Motorola Edge 10 5G, mis pakub suuri numbreid nii ekraani- kui kaameraparameetrite osas. 6,7 tollise ekraani maksimaalne värskendussagedus on 144 hertsi ja kolmikkaamera põhisensoril on 108 megapikslit. Eestis operaatorid Motorolat ei paku, aga seda võib leida nii neti- kui elektroonikapoodidest.
Mulluse testi võitja OnePlus Nord on jõudnud teise põlvkonnani ja protsessoritootjaks on nüüd Mediatek. OnePlus Nord 2 5G kiibistik on Dimensity 1200 AI. Põhikaamera resolutsioon on 50 megapikslit ja kiirlaadimise võimsuseks 65 vatti.
Võrdluse pisim Sony Xperia 10 III on kuuetollise 21:9 OLED-ekraaniga ja teistest natuke nõrgema Snapdragon 690 5G kiibistikuga. Sony trumpideks on aga IP68 sertifitseeringuga ilmastikukindlus ja pikem aku vastupidavus.
Võrdlusse jõudis ka teine „hiinlane“ Xiaomi Mi 11 Lite 5G, milles kiire Snapdragon 780. Kuna aga kiibitootmises on keerulised ajad, on telefonist saadaval ka versioon 11 Lite NE, milles kasutusel Samsungist ja Motorolastki tuttav Snapdragon 778.
Kaugus tippudest väheneb
Keskmiste mobiilide näitajad on liikunud tõusvas joones ja on kohati tippudega vaata et võrdselgi tasemel. Kõigil on OLED-ekraanid, mille värskendussagedused ulatuvad Sony 60 hertsist kuni Motorola 144 hertsini. Protsessorid on mõõtmiste põhjal umbes poole suutlikumad kui eelmise aasta mudelitel.
Kaamerakomplektides on osadel mudelitel makro- ja sügavuskaamera asemele tulnud telekaamera, mis tavaoludes on ilmselt praktilisem.
Protsessorid on küll kiiremad, aga sealjuures ka energiasäästlikumad, mis kokkuvõttes tähendab paremat aku vastupidavust. Ka kiirlaadimine on keskmises hinnaklassis muutumas tavalisemaks.
Ja on ka omadusi, mille poolest võib odavamaid telefone pidada hoopiski kallimatest paremateks – nagu näiteks 3,5 mm kuulariväljund.
Loomulikult leiab ka kokkuhoidu – näiteks juhtmevaba laadimist ei paku ükski võrdluse telefon. Ka viimistluskvaliteet ja materjalivalik ei küündi päris tippude tasemele, seda nii välimuselt kui tugevuselt. Rohke plasti kasutamine muudab telefonid vähem vastupidavaks. Tarkvarauuenduste tugi tulevikus on samuti asi, mille puhul tootjate prioriteet on suunatud kallimatele mudelitele – erandiks võrdluse Samsung, kes annab konkreetseid lubadusi.
Nagu öeldud, on konkurents tõepoolest tasavägine ja igal telefonil on oma tugev külg. Mis muudab valiku keerulisemaks, sest soovitada võib kõiki. Erinevused on nüanssides ning erinevate kategooriate plusse-miinuseid liites võib pingerida olla teine – aga taaskord testi võitnud OnePlus Nord 2 viis parimale positsioonile keskmiselt hea tase kõigis kategooriates.
Testi leiad detsembrikuisest Tehnikamaailmast.
