Canon PowerShot G5 X Mark II
Sony Cyber-shot DSC-RX100 VII
Canon ja Sony esitlesid oma uusimaid tolliste ehk 13,2 x 8,8 mm sensoritega taskukaameraid suve hakul. Canon esitles kahte mudelit – umbes 1000 eurot maksvat G5 X Mark II ja 150 euro võrra odavamat G7 X Mark III. Paljuski on need mudelid sarnased, aga on kolm suuremat erinevust.
Kallim ja veidi kogukam Canon G5 X Mark II sisaldab elektroonilist pildiotsijat ja pikemat suumi, aga sellel puudub mikrofoniliides. G7 X Mark III-le saab ühendada välise mikrofoni ning teha otseülekannet YouTube’i, ent pole elektroonilist pildiotsijat.
Olgugi et G7 X tundub sobivat videograafi jaoks paremini, pole videosalvestuse tehnilistes näitajates erinevusi – mõlemad kaamerad on võimelised 4K videoks kaadrisagedusega 25 või 30p. Küll aga seab mõlemal kaameral 4K salvestuse pikkusele piiri sensori kuumenemine, aga sellest hiljem.
Sony RX100 VII on, nagu nimigi ütleb, populaarse taskukaamera RX100 seitsmes põlvkond. Kaamera maksab soliidse 1350 eurot, aga see-eest on olemas nii mikrofoniliides kui elektrooniline pildiotsija. Suumiulatus on Canonist pikem, aga objektiivi valgusjõud väiksem.
Kaamera kätte
Üheks taskukaamerate vaieldamatuteks eelisteks mobiiltelefonide ees on käsitsetavus. Kui kaamera püsib kindlalt käes, saab objekti muretumalt kadreerida ning käeväringi pole nii kerge tekkima. Canon G5 X-i krobelise pinnaga käepideme kuju on väga õnnestunud ja tagaküljel annab haardele kindlust pöidlatugi. Miniatuursem Sony on aga libe kui seep – täpselt selline, nagu kõik eelmisedki RX100 mudelid. Tuleb olla ettevaatlik, et kaamera käest minema ei lipsaks.
Canoni nupud, valikurattad ja menüüd on samuti paremini hallatavad. Mobiiliekraani puudutamisega harjunule võib nuppude vajutamine ju tunduda tarbetu, aga näiteks Canoni puhul saab väga palju teha soovi korral ka puuteekraanil. Puuteekraan on ka Sonyl, aga kaugeltki mitte nii funktsionaalne. Teravustamispunkti saab siiski valida. Menüüde selguse ja loogika osas lähevad samuti plusspunktid Canonile.
Ekraani suurus on mõlemal kaameral sama – 7,5 sentimeetrit, ja resolutsioon samast klassist. Ekraane saab pöörata horisontaaltasapinnas ja soovi korral ka pildistaja poole.
Olgugi et tillukeste kaamerate elektroonilised pildiotsijad pole küll päris samal tasemel uusimate süsteemkaameratega, on nendest siiski palju abi päikselise ilmaga või liikuva objekti kadreerimisel. Sony pildiotsija klõpsab õigesse asendisse automaatselt, Canoni puhul tuleb teha üks lisaliigutus.
Käsitsetavuse hulka võib liigitada ka kaamera suutlikkuse tulla toime erinevate pildistamisoludega ja kindlasti autofookustamise kiiruse ja täpsuse. Erinevalt säritusest, ei saa fookustamisvigu järeltöötlusega kuidagi parandada.
Sony kaamerad on viimasel ajal kogunud kuulsust nägu ja silma jälgiva autofookusega ning uus RX100 pole erand. Nägu oskab fookuses hoida ka Canon G5 X, aga fookuspunkti täpselt silmale see siiski ei säti. Ka ei toimi objekti jälitamine kiireima sarivõtte ajal.
Kuigi Canoni kontrastipõhine autofookus toimib enamasti nobedalt ja täpselt, jääb see siiski alla Sony faasi- ja kontrastipõhise autofookuse kombinatsioonile, mida assisteerivad nutikad algoritmid.
Suum ja säri
Objektiivi vaatenurk, valgusjõud ja mõõdud peavad alluma füüsikaseadustele. Sony otsustas suumiulatust pikendada 24–200 millimeetrini, aga miniatuursust säilitades tuli seda teha valgusjõu arvelt, milleks on f/2,8-4,5. Pika ulatusega suum on teisalt veenev argument mobiilifotokatega võrreldes.
Portreefotosid hindav ja kogenum pildistaja võib aga eelistada Canoni 24-120 ulatusega objektiivi, mille ava on f/1,8-2,8. Need numbrid tähendavad, et pehme taustaga portreede saavutamiseks pole vaja kasutada algoritmide abi – nagu seda teevad nutitelefonid. Kui RX100 ava-arv on 120 mm juures juba f/4,5, siis Canoni f/2,8 võimaldab sama särituse puhul kasutada madalamat ISO-t või kiiremat säriaega.
Pehmet tausta hindavatele pildistajatele meeldib kindlasti Canoni seesmine ND- ehk hallfilter. ND-filter võimaldab kasutada suuremat avaarvu või pikendada säritusaega ka kirkamas valguses. Video puhulgi on ND-filtrist palju abi, et säriaega optimeerides muuta video sujuvamaks. Canoni ND-filtrit saab kasutada nii auto- kui manuaalrežiimis.
Fotode tehnilist kvaliteeti hinnates võib eelistus kalduda Sony suunas, aga erinevus on tegelikult marginaalne. Palju olulisemad faktorid on autofookus, suumi ulatus, objektiivi valgusjõud ja kaamera käsitsetavus. Kahes esimeses kategoorias võidab Sony, kahes viimases aga Canon.
Videograafi valik
Mõlemad kaamerad salvestavad 4K-videot kogu sensori ulatuses. Sony puhul pole see uudiseks, aga Canon on seni 4K juures kasutanud sensori keskmist osa, n-ö 1:1-le lõiget (crop). Ehkki tehnilised näitajad on mõlemal kaameral sarnased, on RX100 VII videokaamera rollis siiski Canonist üle.
Näiteks ei võimalda Canon kinomaailma kaadrisagedust 24, selle lähima aseainena saab kasutada PAL-regiooni 25. Ka ideaalne säritus on mõlemal juhul sama, 1/50 sekundit.
Suuremaks probleemiks on aga G5 X Mark II sensori kuumenemine, mis võib lõpetada 4K salvestuse ootamatult kiirelt. Mõnikord piisab minutitest või isegi 4K-režiimis kadreerimisest, et kaamera teataks ülekuumenemise ohust ning salvestada ei saagi.
Ka jahedamates oludes võib 4K-salvestus ootamatult katkeda ning samas pole käega katsudes kuumust tunda ei kaamera keres ega akus. Sensori jahtumine võtab aga piisavalt kaua aega, et võttemõte üleüldse katki jätta. Sarnaselt käitusid nii G5 X Mark II kui ka kaks proovitud G7 X Mark III-e – nii et tegemist pole eksemplari(de) omapäraga.
Tundub, et Sony on lõpuks kuumuseprobleemist lahti saanud – kui seniste RX100-de juures oli 4K-video ajalimiidiks 5 minutit, siis nüüd on võimalik videot salvestada lausa nii kaua, kuni kaameral toide olemas. Ekstreemsetes oludes võib sensor muidugi üle kuumeneda, aga meie kliimas pole see kindlasti enam liiga põletav probleem. Seadistustest on võimalik valida, kas kaamera „suhtub” sensori temperatuuri tõusu konservatiivsemalt või leebemalt.
Sony eelisteks on ka sujuvam autofookus, S-Log ja HLG-videoprofiilid ja veidi kvaliteetsem 1080p-videosalvestus. Canoni eelisteks on ND-filter ja selgelt parem kasutajaliides.
Tollise sensoriga nn seebikad pakuvad sellist kvaliteeti, kasutusmugavust ja suumiulatust, milleni ei küüni ka parimad mobiilikaamerad. Miinusteks on mitte just parim aku vastupidavus ning hilisem tülikam fotode-videotega ümberkäimine – sest fotoaparaat pole pidevalt neti ja sotsiaalmeediaga seotud, kuhu telefoniga saab pilte jagada ühe näpuviipega.
Sony ja Canon kõnetavad veidi erinevaid sihtgruppe, mis on aga mõlema kaamera jaoks kindlasti olemas. Kindlasti ei tasu ka unustada Canoni ligi kolmandiku võrra odavamat hinda. Kui aga mõõdud pole olulised, on kõige täiuslikumaks foto- või videokombinatsiooniks endiselt digipeegel ja mobiiltelefon.
Lõpphinnangud ja tehnoandmed leiad detsembrikuisest Tehnikamaailmast.
