- Panasonic TX-58HX830E
- Sony KD-55XH9505
Sony ja Panasonic oleks sisulistelt näitajatelt sobinud ka eelmises numbris avaldatud telerivõrdlusse, vaid hind jäi seatud piiridest kõrgemaks.
Mõlemal teleril on vedelkristallpaneel, aga erinevus on taustvalguse konfiguratsioonis. Panasonic kasutab traditsioonilist lahendust, mis tähendab, et ekraani valgustavad leedid asuvad paneeli servades. Sony puhul on aga tegemist nn Direct Led taustvalgustusega, mille puhul on 48 grupist koosnev leedimaatriks ühtlaselt jaotatud paneeli tagaküljele. Taoline konstruktsioon aitab parandada paneeli kontrasti, sest leedigruppide heledust saab reguleerida vastavalt kujutise heledusele – aga mitte päris ilma kõrvalnähtudeta. Kui tumedal taustal on kontrastselt hele kujutis, siis tekib viimase ümber hallikas halo vastavalt valgust kiirgava leedigrupi suurusele. Tervikuna on see siiski parem lahendus, kui ühtlaselt hallikana kumav paneel. Soovi korral saab aga nn lokaalse taustvalguse ka välja lülitada.
Suured erinevused vaatenurkades
Mõlemal teleril on nn VA-tüüpi paneel. VA-paneeli kontrast on küllalt hea, aga see on reeglina väga sõltuv vaatenurgast. Halvimal juhul võib 55tollise ekraani toon vähem kui 2 meetri kauguselt vaadates juba erineda.
Panasonicu kontrast on otse eest vaadates Sonyst parem, aga vähimgi muutus vaatenurgas toob sellesse suure muutuse. Sony on teinud pildi absoluutkvaliteedis väikese kompromissi ning lisanud ekraanile vaatenurga efekti minimeeriva kihi, mille tulemusena püsib ekraani tonaalsus küllalt neutraalsetena ka suuremate vaatenurkade juures. Miinuseks on üldise kontrasti vähenemine, mis avaldub eelkõige mustade toonide juures, millest taustvalgus läbi kumab. Seda ilmingut aitab omakorda minimeerida aga sektoritest koosnev taustvalgus.
Suured ekraanid vajavad ettevaatliku käsitsemist ja kindlasti ei tohi neid tõsta ekraani pinnale vajutades. Panasonicu puhul testi käigus täpselt nii juhtus ning ekraan vajaski vahetust.
Mõlemad võrdluse telerid on tuntavalt kallimad eelmise võrdluse hinnaklassist – Panasonic umbes veerandi võrra, Sony aga lausa kahekordselt. Üldistades võib öelda, et maksta ei tule ainult nime eest – nii mõlema teleri pilt kui funktsionaalsus on odavamatest konkurentidest parem. Summaarne lõpphinne tõestab seda veenvalt – kumbki teler teenis neli tärni, mis on vedelkristallpaneeliga telerite arvestuses väga tubli saavutus.
Loe testi koos rikkaliku teabegraafika ja illustratsioonidega juunikuisest Tehnikamaailmast.
