Tavalised televiisorid

Risto Niska
Aleksi Herttua
29.03.2022
Markus Pentikäinen

Alati on ju huvitav võrrelda tippmudeleid, aga ostetavuse tipus on just nimelt odavam keskklass, milleks on täna 50-55 tolliste vedelkristallekraanidega telerid.

  • LG 55 NANO756PR
  • Panasonic TX-50JX800E
  • Samsung UE55AU7105K
  • TCL 50P820N

Reklaame vaadates võib paljudele tunduda, et nad on lootusetult ajast maha jäänud. Sest ekraanimõõdud ja tehnoloogiaterminite hulk muudkui kasvavad. Tegelikult on aga müüduim ekraanisuurus 50-55 tolli ning kusagile pole kadunud huvi väiksemate ja veel odavamate ekraanide vastu.

Võrdluse Panasonic ja TCL on 50tollised, LG ja Samsung 55tollised. Sama mudeliseeriat pakub Samsung ka 58tollisena ja TCL 55tollisena. LG ja Samsung pakuvad teiste kõrval ka sama seeria 50tolliseid mudeleid.

Võrdluse koostamisel sihtisime hinnaklassi 500-550 eurot, aga paraku polnud sellest võimalik väga täpselt kinni hoida. Hinnad võivad müüjate lõikes erineda, samuti tasub arvestada, et mudelite saadavuses ja nimedes võib esineda regionaalseid erisusi. Isegi kui identse markeeringuga mudelit ei leidu, on tõenäoliselt saadaval sama mudeli marginaalselt erinev versioon. Paljudes kategooriates – nagu näiteks opsüsteem, heli, pilt, kasutusmugavus, netiteenused jne – on ühe tootja sama hinnaklassi lõikes ühiseid jooni rohkelt.

Nõudmised pildikvaliteedile kasvavad

Kõik võrdluse telerid kuvavad telepilti keskmiselt hea kvaliteediga, aga tippmudelitele jääb tulemus siiski vähem või rohkem alla. Erinevus on nüanssides – nagu lahjemad värvitoonid, kehvem kontrast või vähem lisafunktsioone.

HDMI-sisendi kaudu vaadatava FullHD-pildi kvaliteet on telepildist marginaalselt parem (erandiks LG) ning saab kõigil hindeks napi „eeskujuliku”. Parimatel on HD-pilt peaaegu ideaalne, kui välja arvata veidi ebasujuv liikumine (Panasonic).

4K HDR-pildi puhul on erinevus tippmudelitest märkimisväärne. Vaid üks teler saab selles kategoorias hindeks „hea”, teised peavad piirduma „rahuldavaga”. HDR-pildi peamisteks probleemideks on ülemäärane tumedus, kehvapoolne kontrast ja ebaloomulikud värvid.

Erandiks on Panasonic, mille puhul HDR-pildil on tõepoolest avaram värvipalett, teistest parem kontrast ning heledus. Tumedates pildialades on aga ikkagi näha taustvalguse kuma. LG puhul häirib taustvalguse ebaühtlane „lekkimine” kõige rohkem.

Osaliselt on kehvemates hinnetes süüdi ka rangem hinnaskaala, mille tippe on kõrgemale nihutanud OLED-ekraanidega tippmudelid. Eriti on seda tunda kontrasti kategoorias. Kontrasti hindamisel arvestame nüüd lisaks otse eest mõõtmisele ka 30 kraadise nurga alt nähtavat ja LCD-paneelide puhul oluliselt kehvemat tulemust.

Hea ja halb heli

Kõlarite heli arvestuses jagunevad telerid selgelt kaheks. LG ja Samsungi heli on tavasaadete jaoks piisav ning sobib ka hädapäraseks muusika kuulamiseks. Panasonic ja TCL aga meenutavad pisikest taskuraadiot, eriti kehtib see TCLi puhul.

Vedelkristallpaneelid sobivad aga väga hästi arvutiga ühendamiseks, muutes teleri suureks 4K-kuvariks. Kõigi puhul oli tulemus selles kategoorias väga hea, kui aktiveerida mängurežiim. Mängurežiimis on pilditöötlust vähendatud, hilistumine tunduvalt lühem ning hiir ja klaviatuur reageerivad võimalikult kiirelt.

Tippkvaliteeti igas kategoorias ei saa loomulikult odavamas mudeliklassis oodata. Mis aga ei tähenda, et tavaline telepilt oleks halb, vastupidi. Pigem häirib siin-seal kasutajaliidese uimasus ning suuri lootusi ei tasu panna HDR-pildile (erandiks Panasonic) ja tipp-disainile ja -funktsionaalsusele.

Testitulemused leiad aprilli Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid