Universaalkere ning eriti mudel V70 on aastaid olnud Volvo mudelivaliku üks nurgakividest, millele aluse pani juba viiekümnendate aastate Duett. V70 kadus Volvo mudelivalikust paraku mitme aasta eest ning nii jäid selle auto omanikud veidi „ripakile“. Paljud pidasid uut V90 liiga suureks (ja kalliks) ning eks osaliselt ka seetõttu on nii mõnedki täiendavalt pöördunud linnamaasturite usku ning kolinud hoopis XC60 rooli.
Ehkki nime poolest tegu järeltulijaga senisele V60, on uus V60 sobiv asendaja ka vanale V70-le, seda vaatamata väiksema numbriga mudelitähisele. Ta on küll 5 cm lühem, ent samas siseruumilt suurem, jäädes pakiruumi mahult siiski veidi alla. See-eest võrreldes senise V60-ga on uus V60 suur samm ülespoole, tähendades sisuliselt hüpet klassi võrra ülespoole. Pakiruumi lisandub sadakond liitrit, tagaistmel on oluliselt avaram, pluss veel tõik, et ka väljanägemiselt on tegu hetkel ilmselt üldse stiilseima Volvoga.
Vaevalt Volvo ise just sellist konkurentsi silmas pidanud on, aga kardetavasti saab uue V60 üheks peakonkurendiks mitte mõni Audi, BMW, Mercedes-Benz või Jaguar, vaid hoopis Volvo V90. Väliselt on V60 kujustatud samas võtmes just selle autoga, olles isegi üllatavalt oma suurema venna moodi, ent jättes siiski lennukama mulje. Võrreldes samale platvormile ehitatud V90-ga (kokku on Volvo uuele SPA-platvormile – Scalable Product Architecture – välja toodud juba viis mudelit) on V60 muidugi väiksem, kuid auto ruumikuses 17,5 cm pikkuse erinevus ja pea 7 cm väiksem telgede vahe samas proportsioonis küll ei kajastu. Põlveruum tagaistmel on ikka ekstraklassist ja ka 529 liitrit mahutav pakiruum, mida tagaistmeid kokku klappides 1441 liitrini viia saab, on suurem kui sakslastest pearivaalidel.
Uustulnuka mootorivalik hakkab täienema samm-sammult. Täna valikus olevatele bensiinimootoriga T6-le ja diiseljõuallikaga D3-le ja D4-le on lisandumas T5 ning uudisena ka kaks hübriidi (T6 ja T8, lisanimega Twin Engine). Valikust leiab nii esi- kui nelikveo ning askeetlikuma ellusuhtumisega kliente silmas pidades ka mõned käsikastiga mudelid. Kolmesilindrilisi jõuallikaid V60-le siiski ei plaanitavat, küll aga saab Volvole omaselt ka V60 mudelivalikus olema kõrgendatud versioon Cross Country.
Rooli taha istudes tänapäeva Volvodel vahet ei tee. Sama püstisuunaline puuteekraan, mis tänastele nutiajastu inimestele sama loomulik kui 100 aasta tagusele talumehele hobuse rakendamine, moodne digitaalne näidikuplokk ja muud juhtseadmed – kõik on samad nagu me oleme alates XC90 tulekust kolm aastat tagasi harjunud. Põhjamaised materjalid ja värvilahendused – ja seda mitte IKEA-moodi odavstiilis vaid ikka Skandinaavia parima maitse kohaselt. Tõsi, eks see ilu kajastu ka hinnatasemes, aga nendest veidi hiljem...
Meie proovisõiduautoks oli küll esiveoline D4 , kuid tagaistmel jäi tänu suurele kardaanitunnelile, mis keskel istuja jalaruumi kõvasti kärbib, tunne, nagu oleksimegi nelikveolises autos. Aga jah – eks saavad ju ka sellised mudelid olema.
Ehkki kiiruse ja kiirenduse osas pole 8käigulise automaadiga varustatud 190 hj D4-le miskit ette heita ning möödasõidud sujuvad sõna otseses mõttes lennates, on V70 põhiolemus siiski pigem rahulikku laadi. Rahulik ei ole vaid Volvo reajälgimissüsteem, mis sõna otseses mõttes auto juhtimisse sekkub ja üritab juhil rooli käest „rebida“... Ja kui veel pisut norida, siis annaks veelgi enam premium-tunnet kübeke parem heliisolatsioon – kui Volvol on tõsine tahtmine end premium-klassis alatiseks sisse seada, mitte jääda kuskile vahepeale.
Ehkki keskklassi sedaanidel pole viimastel aastatel Euroopas kuigi hästi läinud, ei kavatse Volvo ka selles konkurentsis püssi põõsasse visata ning universaalkerega V60 kõrvale on oodata ka sedaani S60. Eestisse jõuab see – nagu ka hiljuti esitletud Cross Country, millele siinkandis eriti suuri panuseid tehakse – aga juba järgmise aastanumbri sees. Kuniks mudelivalik täieneb, mahub V60 hinnakiri vahemikku 39 380-54 550 eurot.
