Vahelduseks Volvole

Lauri Ahtiainen
29.06.2022
Markus Pentikäinen

Soome teede (ja eriti sealse automaksuga) sobivad pistikhübriidid hästi kokku ja Volvo XC60 on üks ostetumaid autosid – nagu ta on omas segmendis ka Eestis. Aga on see ka tegelikult konkurentidest üle?

Kui keegi oleks kahekümne aasta eest ennustanud, et üks Soome soositumatest autodest on 2,2 tonni kaaluv Volvo, mis kiirendab “sajani” viie sekundiga ja kulutab sajale kilomeetrile vaid liitri bensiini, oleks teda ilmselt hulluks peetud.

Selliste parameetritega sõidukid sündisid eriti karmiks läinud süsihappegaasi heitmenormide tõttu. Muutunud normid ja mõõtetsüklid soosivad pistikhübriide, seda tehnoloogiat on aga lihtne kokku sobitada soositud linnamaasturi keretüübiga.

Eemalt on linnamaastureid lihtne ülekaalulisteks ja tarbetult võimsateks kritiseerida, kuid autosse istudes hinnang muutub. Kõrgemalt on mõnus liiklust jälgida, nelikvedu teeb talvise sõidu lihtsaks ja kui laadimistarvet hoolega jälgida, on kütusekulu mõõdukas – see eeldab küll, et ka tööauto pannakse ööseks kodus laadima.

Volvo XC60 on Soome kõige ostetum pistikhübriid, kõikide autode müügiedetabelis oli see 2021. a. viiendal kohal. Käesolevast aastast on Volvot edasi arendatud. Mudelinimele lisandunud Long Range räägib aku kasvamisest 11,6-lt 18,8 kilovatt-tunnini. Sellest peaks piisama 75 kilomeetriks ainult elektriga sõitmiseks.

Kui valisime Volvole võistlejaid, kujunes teemaks riikide võrdlus.

Saksamaad tuli esindama Audi Q5 TFSI e 50, tõsi küll, transpordiraskuste tõttu laugpäraga Sportback-versioonina. 2017. aastal esitletud ja mullu täiendatud Q5 on küll juba eakas, kuid sobis siiski paremini kui juba sügisel uue põlvkonnaga välja tulev Mercedes-Benz GLC ja BMW X3 oma väikese aku ja hädise laadimisvõimsusega oleks sakslaste margi täis teinud.

Prantsusmaalt tuli DS 7 Crossback. Kui DS sai Citroënist omaette margiks, oli 2017. aastal esitletud DS 7 selle esimeseks oma mudeliks Euroopa turul. Pealispinna all on peidus EMP2-platvorm, mida kasutab ka Peugeot 3008 , ja jõuülekanne, mis võimaldab ka elektriga sõites nelikvedu kasutada.

Suurbritanniat esindab Land Rover Discovery Sport. Väliselt pole võrreldes 2014. aastaga peaaegu midagi muutunud, kuigi 2019. aastal tuli välja uus põlvkond, mille puhul on isegi kandmik teistsugune. Discovery Sporti bensiinimootor on selles rühmas ainsana kolmesilindrine ja sarnaselt Volvoga on elektrimootor ainult tagateljel.

Jaapani oskusi näitab Lexus NX450h+, mis on margi esimene pistikhübriid ja rühma kõige uuem osaleja. Emafirma Toyota on hübriididega oma oskusi tublisti näidanud ja nii võis oodata head tulemust ökonoomsuses ja tänu kahele elektrimootorile sobib nelikvedu ka elektriga.

Arvusid vaadates tundub rühm võrdsena, kuigi tehnilised teostused ja stiilid on üsna suured. Vaatame siis, kus on eesmärgiga kõige paremini hakkama saadud. Testi leiad juulikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid