Esinduslikud pistikhübriidid

Robert Koistinen
01.01.2021
Anton Reenpää

Autoinseneride parimad oskused keskenduvad asjatut edvistamist vältides suurte kvaliteetautode klassile. Nüüd on värskeimaks moeks pistikhübriidi ja nelikveo ühendamine.

Võtsime võrdlusse neli traditsiooniliselt äriklassi kuuluvat autot Audilt, BMWlt, Mercedes-Benzilt ja Volvolt. Need autod võistlevad eluruumi pärast ka samade valmistajate erinevate linnamaasturitega, ent nagu selgus, pole nende areng peatunud. Et midagi veel paremat saada, tuleb juba eraldi tellimus esitada.

Rühma ühisosaks on pistikhübriid ja nelikvedu. Nii saimegi vaid neli esindajat, aga isegi kui me poleks hübriidtehnoloogiat nõudnud, sobinuks nende kõrvale veel ainult Jaguar XF.

Oleksime eelistanud universaalkeret, kuid pidime BMWle erandi tegema, sest vastav mudel polnud selleks hetkeks veel kohale jõudnud. 5. seeria sedaan on koha siiski välja teeninud, sest pistikhübriidina näib see vähemalt põhjanaabrite juures olevat populaarsem kui kolm konkurenti kokku.

      

Bensiin või diisel?

Audi A6 on nagu BMW ja Volvogi bensiinihübriid. 50 TFSI e oleks kõige odavam hübriidversioon, aga universaalkerega seda ei saa ning nii ongi võrdluses kallim ja võimsam 55 TFSI e.

BMW 530e saab ka universaalkerega, nelikveo ja universaali ühendus tõstab muidugi hinda.

Mercedes-Benzi E-klassi puhul on nelikvedu ja universaalkere koos ainult diiselmootori puhul. Muid võimalusi on Mercedesel küll ka bensiinimootoriga, aga diiselhübriidi teised valmistajad ei paku.

Volvo V90 pistikhübriid on igal juhul nelikveoline. Mootori võimsusest on kaks varianti, T6 ja T8. Mõlemad oleksid meie testi sobinud, aga et T6 oli äsja uuenenud, siis võtsime selle.

Loe täies pikkuses jaanuarikuisest Tehnikamaailmast.

Sarnased artiklid