Valgus, telefon, võte!

Samuli Herttua
31.05.2022
Anton Reenpää

Tavalise nutitelefoniga saab teha igati häid fotosid ja videoid. Sony Xperia Pro-I lubab lati selles osas veel kõrgemale tõsta.

Eelmise aasta lõpus esitletud Sony Xperia Pro-I on mõeldud spetsiaalselt video- ja fototööks. Seda tähistab “I” ehk Imaging. Telefonis on sama ühetolline sensor, mis Sony legendaarses taskukaameras RX100. Mõõdupuuks võtsime Apple´i viimase tippmudeli iPhone 13 Pro Max.

Apple on paremini hallatav

Nagu neljakohaline hinnaklass lubab arvata, on mõlema telefoni suutlikkus parimaist parim. Sony protsessoriks on Qualcomm Snapdragon 888, Apple kasutab enda arendatud A15 Bionic kiipi. Igapäevases kasutuses pole erinevused märgatavad, aga testitulemuste põhjal on Apple selgelt kiirem.

Apple´i riist- ja tarkvara head optimeeritust näitab ka aku vastupidavus, mis väiksema kasutuse puhul ulatub ligi kahe päevani. Sony aku näitab väsimuse märke hiljemalt teise päeva hommikuks. Koormuse puhul kuumeneb Sony telefon tuntavalt, mis ilmselgelt vihjab mitte kõige parema kasuteguriga energiakasutusele. Laadimiskiiruselt jäävad aga mõlemad telefonid odavamatele konkurentidele alla, kulutades maksimaalselt kaks tundi.

Sony 6,5´´ OLED-ekraani resolutsioon on 4K ja suurim värskendussagedus 120 Hz. Aku säästu huvides optimeerib telefon resolutsiooni kasutust. Värvustäpsus on väga hea režiimis “Loomulik”.

Apple´i marginaalselt suurema 6,7´´ OLED-ekraani resolutsioon on väiksem, 2778 x 1284 pikslit. Adaptiivse värskendussageduse maksimum on samuti 120 hertsi. Ekraani maksimumheledus on aga iPhone´l suurem.

Megapikslitega pole liialdatud

Sony telefoni disain vihjab otseselt fotograafiale. Zeissi logo ja T* tähendavad, et kuulsa tootja objektiivid on kaetud peegeldustevastase pinnakattega.

Telefoni küljel asub kaheastmeline päästik, aga võrreldes fotoaparaatidega on päästiku käik väga lühike ja esimene n-ö fookustamisasend väga tundlik. Telefoni vasakus alumises nurgas on avaus randmerihma kinnitamiseks.

Lisaks põhikaamerale on mõlemal telefonil ülilainurk- ja telekaamera, kõigil 12 megapikslit.

Kaameratehnoloogia

Apple´i põhikaamera on saanud võrreldes eelmise mudeliga suurema sensori. Pildistabilisaator on mehaaniline. Ava-arv on samuti marginaalselt kasvanud, olles f/1.5 senise f/1.6 asemel.

Sony põhikaamera jagab sensorit RX100 MVII-ga, aga ei kasuta siiski kogu sensori pindala. 20 megapikslist on kasutusel 12, mis tähendab, et kasutatavaks suurusklassiks on ~1/1.3´´, mis on mobiilide mõõtkavas ikkagi palju. Põhikaamera avaarvu saab muuta f/2.0 või f/4.0.

Telekaamerate optilised näitajad on aga mõlemal telefonil pigem tagasihoidlikud. Sony suum on kahekordne, mis tähendab fookuskaugust 50 mm (täiskaadrile teisendatuna), Apple´l kolmekordne ja 77 mm. Optiline stabilisaator on mõlemal kaameral.

Ülilainurkkaameratel on samuti autofookus, mis võimaldab neid kasutada ka makrofotodeks. Lisaks tavalistele kaameramoodulitele, on mõlemal ka sügavuskaamera kaugusinfo talletamiseks.

Apple´i lihtsus vs Sony seadistatavus

Kaameraäppide seadistusvõimalused ja kujundus annavad aimu, millisele pildistajale on telefon suunatud. iPhone´ i kaameraäpp on saanud küll funktsionaalsust juurde, aga põhirõhk on ikkagi minimalismil ja lihtsusel. Videoid on võimalik salvestada ProRes-vormingus ning fotosid ProRAW-failidena. Manuaalseadistamise võimalused on minimaalsed.

Sony pildistamisäpp Photo Pro pakub ka täisautomaatset režiimi nimega „Basic“, milles on võimalik ka videot salvestada, aga kaamera tegelik väärtus seisneb just fotoaparaadiga võrreldavas seadistustekomplektis – seda nii välimuselt kui sisult. Kui keerata virtuaalne režiimiratas asendisse Auto, P, A või M, kaob ekraanilt ka päästik, sest proff on ju harjunud päris-päästikuga.

Video salvestuseks on äppe kaks: Video Pro ja Cinema Pro. Cinema Pro võimaldab valida mitme Cine Alta kinokaamera värviprofiili vahel (nagu nt Venice CS jt) ja kasutada kinomaailma kaadrisagedust 24. Soovi korral saab määrata fookuspunktid ja nende vahelise fookustamiskiiruse käsitsi, mis võimaldab salvestuse ajal punktide vahel ühtlaselt fookust muuta. Loomulikult saab reguleerida heli salvestuse nivood ning käsitsi tuleb seadistada särituski.

Video Pro puhul on abistava automaatika osakaal suurem, aga manuaalseadeid samuti rohkelt. Puhttehniliste parameetrite osas võidab Sony, pakkudes kuni 120 fps kaadrisagedusega 4K-videot iPhone´i 60 fps vastu.

iPhone´i kõikekontrolliv automaatika tagab stabiilse fotokvaliteedi, aga kohati töötleb fotod liialt särtsakaks. Sony automaatrežiim nii ühtlaselt head tulemust ei garanteeri ja mõlema telefoniga samu pilte tehes oli Sony omade seas rohkem „praaki” – oli siis probleem käevärinas, särituses või milleski muus. Ka võib Sony puhul kritiseerida tele- ja ülilainurkkaamera kvaliteeti võrreldes põhikaameraga, iPhone´i puhul saab sama öelda telekaamera kohta.

SONY XPERIA Pro-I ja iPhone 13 Pro Maxi lähenemine pildistamisprotsessile on kardinaalselt erinev. Apple´i puhul määrab tulemuse tark automaatika, Sony puhul on sõnaõigus pildistajal. Vaatamata heale tehnikale eeldab aga tehniliselt hea pildi saamine Sonyga tunduvalt rohkem oskusi ja aega.

Video- ja foto tehnilise kvaliteedi osas on mõlemad telefonid tippklassist, aga lihtsa käsitsetavuse ja stabiilselt heade tulemuste tõttu on iPhone enamike pildistajate jaoks eelistatum valik.

Vaata lisa juuni Tehnikamaailmast.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid