Trepp viib, trepp toob

Tormi Soorsk
Eskalaatorid Amagerbro metroojaamas Kopenhagenis. | Stig Nygaard/Wikimedia Commons CC.BY 2.0

Kogu maailma laiskade kodanike rõõmuks on liftid neid vedanud juba üle pooleteise sajandi. Liikuvad trepid ehk eskalaatorid on nooremad, kuid soliidne iga on neilgi – sajand ja veerand pealegi.

Mugavus on liikumapanev jõud. Või peaks ütlema laiskus? Ei, see kõlaks ju halvasti. Ikka jalavaeva ja aja säästmiseks need liftid ja eskalaatorid leiutati, kuidas muidu. Ja ei tundu tõenäoline, et leiutamisega päid vaevanud mehed oleksid nii väga mõelnud haigete või vanurite peale. Küll aga võis nende peadest läbi käia mõte, et atraktiivsed mugavustooted võivad ju leidurile ka midagi sisse tuua. Eriti, kui nad on kohas, kus liigub palju rahvast.

Kes teab, kuidas leidurid just mõtlesid, aga meie oleme õnnelikud, et need mugavustooted meil olemas on. Et liftidest oli pikem ülevaatelugu juba TMi 2012. aasta märtsinumbris, siis seekord vaataks vaid eskalaatoreid.

Sõna „eskalaator“ väljamõtlejaks oli üks selle liikuva vahendi autoreist, Charles Seeberger (1857–1931), kes 1897 pani kokku sõnad scala (ld ’trepp’) ja elevator (am ingl ’tõstuk’). See tehnikaseadeldis oli siis 44 aastat vana ja selle kohta ütlevad britid oma „õiges“ inglise keeles ’lift’. Seebergeri leiutustegevuseni jõuame aga tsipa hiljem.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid