“Meil on üks õhuruum. Droonid on siia lisandunud ning seda infot on vaja jagada kõikide osapooltega - helikopterid, eralendurid, kes ei lenda nii kõrgel nagu kommertslennud, aga ka mudellennukite lennutajad, langevarjurid, para- ja deltaplaanidega lendajad," rääkis projektijuht Maria Tamm Lennuliiklusteeninduse ASist. “Kõik õhuruumi kasutajad peavad olema üksteisest teadlikud, et tagada lennuohutus," ütles Tamm lisades, et kui tulevikus tahame drooniteenuseid kasutada ka linnaruumis, lisanduvad kokkulepped linnaruumi kasutamises ja maapealse infrastruktuuri väljatöötamises. „Näitena võib tuua maailmas populaarsust koguva pakiveo teenuse, mille tarbeks vajame põhjalikku ülevaadet nii õhuruumis kui maapinnal toimuvast ning droonide lendamiseks ja maandmiseks sobivate tingimuste loomist“ sõnas Tamm.
Projekti raames testiti esialgu siiski õhuruumiga seonduvat. „Erinevad mehitamata lennunduse süsteemid võimaldasid demolendude vältel saada reaalajas infot droonide asukoha ja ka teiste õhuruumi kasutajate kohta. Ühest küljest on see oluline lennuohutuse tagamiseks – et kaks või enam drooni omavahel kokku ei põrkaks või tagataks ohutu kaugus mehitatud õhusõidukist. Teisalt peaks lendajate kohta põhjalikum info olema järelvalveametitel nagu Politsei- ja Piirivalve- või Lennuamet, kes saaksid tuvastada, kes ja mis põhjusel drooni lennutab ning kas lend on igakülgselt kooskõlastatud ja toimub vastavalt reeglitele,“ selgitas Tamm, tuues näiteks mureliku linnakodaniku, kes helistab politseisse, et uurida akna taga lendava drooni kohta.
Ülevaate saamiseks peame aga välja töötama tehnilised lahendused, mille kaudu on võimalik täpset informatsiooni jagada. „Hetkel ühtne koordineerimine, mida toetavad vajalikud tehnilised lahendused, puudub,“ ütles Tamm. Ka Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi Lennundustalitluse juhataja Priit Rifk tõdes, et prioriteet on saada terviklik pilt õhuruumis toimuvast ning selleks peaks olema üks usaldusväärne lennuinfo andmete allikas, kelle kaudu jõuab info kõigi kasutajateni. „Kuna kõige ajakohasemat ja usaldusväärsemat infot omab õhuruumis toimuva kohta lennuliikluse korraldaja, siis Eesti näitel oleks selleks ühtseks koordinaatoriks Lennuliiklusteeninduse AS,“ kinnitas Rifk. „Küll aga tuleb seda tegevust toetada erinevate regulatsioonide ja sobiva seadusandlusega,“ lisas ta.
Mehitamata lennunduseks vajaliku tehnilise ja juriidilise raamistiku loomine võtab aastaid, kuid esimene ehituskivi - drooniregister - mis sisaldab andmeid lennuvahendi ja selle kasutaja kohta, peaks valmima ja tööle hakkama juba järgmise aasta 1. juulil.
"Euroopa Liit näeb ette, et esimesed drooniliikluse haldamise teenused nagu digitaalne drooniregister, mille kaudu suudame lihtsalt ja mugavalt jagada infot, kus tohib ja kus ei tohi lennata ning me suudame ka tuvastada, kes millise lennuvahendiga lendavad peaks juba järgmise aasta jooksul paika saama," rääkis Rifk.
Tamm lisas, et valmisolek koostööks erinevate osapoolte vahel riikliku lahenduse loomiseks on olemas ning kui esmased kokkulepped ja rollid on paigas, siis tuleb mehitamata lennuliikluse korraldamist järk-järgult edasi arendada, et saaksid toimuma keerukamad droonilennud nagu pakiveoteenus või meditsiinivahendite transport.
GOF U-Space projekti raames toimus suve jooksul kokku seitse demonstratsioonlendu. Projekti eesmärgiks on testida erinevate tehniliste lahenduste valmisolekut mitmesugusteks droonilendudeks ning lennud saavad ohutult ja efektiivselt toimida koos mehitatud lennuliiklusega. Sealjuures võetakse arvesse ohutust, turvalisust, keskkonnamõjusid ning ka era-ja avalikku huvi.
