Möödunud aasta alguses viis SpaceX kanderaketiga Falcon 9 Heavy planeetidevahelisse ruumi sõiduauto Tesla Roadsteri. Sellest raketist on juba kaua räägitud ülivõrretes ning see töötas ka sel esmalennul etteheideteta, kuid sellegipoolest ähvardab teda varsti töötajäämine. Kui paari aasta pärast stardib uus Big Falcon Rocket, siis saadab firma arvatavasti kõik praegu kasutatavad raketid muuseumi,
Firma alusepanija Elon Musk rääkis sellest tulevasest hiidraketist esimest korda 2016 sügisel rahvusvahelisel kosmoseuuringutele pühendatud konverentsil. Siis ta küll kõneles uuest raketist lausungiga „Fucking Big Rocket“, mis tegelikult ütleb üsna hästi, millega on tegu: superraske rakett, millel on ülisuur esimene aste ja selle peal kosmoselaev.
Mõlemad on korduvkasutatavad, st esimene aste laskub praegu kasutuses olevate Falcon 9-te esimese astme kombel stardipaiga juures olevale maandumisalusele või siis teda meres ootavale maandumisplatvormile.
Teine aste on kosmoselaev, mille sisemuses on ruumi kas väga suurtele laadungitele või isegi kuni sadadele reisijatele. Lennu lõppedes langeb see atmosfääri. Kosmoselaeva alaosas olev paks soojuskilp kaitseb seda õhuhõõrdumisel tekkiva kuumuse eest ja lennu ajal aluses peituvad väikesed tiivakesed aitavad seda siis maandumise ajal juhtida. Lõpus laskub alus rakettmootorite abil püstloodis maandumisplatsile samal kombel kui esimene aste.
Sellest kosmoselaevast on arenduses kolm versiooni. Üks oleks kauba toimetamiseks kosmosejaamadesse, teine inimeste lennutamiseks kosmosesse ning kolmas kosmoselaevade tankimiseks. Päikesepaneelidega varustatud kosmoselaeva on kunstnikud kujutanud laskununa Kuu või Marsi pinnale, kuid selliste lendude sooritamiseks tuleks laeva Maa orbiidil lendamise ajal enne täiendavalt tankida. Selleks ongi mõeldud see tankeri versioon.
Esimestel Muski poolt tutvustatud piltidel oli rakett umbes 120 meetrit pikk hiiglane, mille diameeter oli 12 meetrit. Viimasel esitlusel üle-eelmisel aastal on uue suuna kohaselt läbimõõt üheksa meetrit ning raketil pikkust 106 meetrit. Sellest 58 meetrit moodustab esimene aste ja 48 meetrit kosmoselaeva osa.
Eriti usaldusväärsed mootorid
Tangitud ja stardivalmis rakett kaaluks 4400 tonni ja alus võiks madalale orbiidile viia kuni 150tonnise koorma. Esimesel astmel on 31 rakettmootorit, mille ühine tõukejõud on 52,7 meganjuutonit (MN). Apollo-kuuraketi üles viinud Saturn V tõukejõud oli 35 MN. Mootorid on eriti usaldusväärsed, kuid stardil võivad siiski mõned neist üles öelda, ilma et lend sellest kannataks.
Teisel astmel on kolm rakettmootorit, mis on samasugused kui esimesel astmel, kuid need on kohandatud tööks väljaspool atmosfääri. Raptor-nimelised mootorid kasutavad tööks veeldatud hapnikku ja metaani. Metaan on valitud kütuseks osalt seepärast, et seda võidakse tulevikus toota Marsil leiduvast materjalist ja see on petrooleumist enamate kasutusvõimalustega ning vesinikust käepärasem säilitada ning kasutada.
Raptori kasutuskatsed algasid juba 2016 ja kosmoselaeva enda ehitamine on praegu käimas. Esimesi kosmoselaeva katselende lubatakse juba sel aastal ja kogu raketi esmalend toimub aastal 2020 – kui kõik sujub plaanide kohaselt.
Marsile ehk aastal 2022
Elon Muski arvates võiksid esimesed Marsi-lennud alata aastal 2022 ja inimesi võiks neile lendudele kaasata aastal 2024. Ajagraafikud on aina veninud, kuid kui rakett teeb esmalennu plaanide kohaselt, võib selle peagi suunata Marsi poole.
SpaceX unistab ka raketi ja kosmoselaeva kasutamisest inimeste transpordiks maakeral ühest paigast teise. Kosmose kaudu ühelt mandrilt teisele lendamine kestaks vaid tunni jagu.
Firma arvates võiks nende lendude pileti hind olla samas suurusjärgus lennuki äriklassi piletiga. Kui nii, siis pööratakse lisaks kosmoselendudele segi ka tavapärane kauglennuliiklus. Aasia-lendudele pühendunud Euroopa lennufirmad võivad saada kõva konkurendi – ja üllatavalt varsti!
Lisa leiad detsembri Tehnikamaailmast.
