Umbes 55tollised telerid on saanud soosituimaks suurusklassiks ja valikut alla 600euroses hinnaklassis jagub rohkelt. Mis tähendab, et konkurents on tihe ja esmapilgul on raske otsustada, mille poolest „võistlejad” erinevad.
Lisaks n-ö tavatelerifunktsionaalsusele, saab tänaste seadmetega ka paljusid voogedastuskanaleid vaadata. Tavatelepildi puhul ei puudu ka teleri poolt pakutav salvestusvõimalus välisele USB-kettale.
Kõigil võrdluse mudelitel on 55tolline 4K-resolutsiooniga vedelkristallpaneel ja seadmete hinnad on vahemikus 450–600 eurot – erandiks Philips, mille puhul osutus sobivaimaks mudeliks 58tollise ekraaniga isend.
Tuntumate Jaapani tootjate mudelid jäid seatud hinnapiirist veidi kõrgemaks ja ootavad oma testiaega tulevikus.
Üldistades võib öelda, et kõik seadmed pakkusid suurepärast pildikvaliteeti, kuniks oli tegu n-ö tavaliste pildiallikatega – nagu (Full)HD-telepilt või Blu-Ray kettad. 4K HDR pildi kvaliteet jätab aga soovida ning ka teleri salvestusfunktsionaalsus, kasutades välist USB-ketast, pole kuigi lai – enamasti saab salvestada vaid vaadatavat kanalit.
Kiita saab praktiliselt olematut hilistumist telerite mängurežiimides. LG, Samsungi ja TCLi hilistumine oli 1080x1920 60 Hz sisendi puhul vaid tuhandike võrra pikem teoreetilisest mõõdetavuspiirist.
Philipsi hilistumine oli veidi pikem, aga siiski igati heas klassis. Selles osas on viimased aastad toonud teleritesse selge edasimineku.
Edasiminek on toimunud ka pildikvaliteedis. Nii oleme nihutanud testikriteeriume hinnangute andmisel karmimaks, eriti HDR-pildi ja tonaalsuse skaalal. See tähendab, et käesoleva testi hinded pole otseselt võrreldavad senistega – neist tuleks lahutada vähemalt hinne või pool, et võrdlus oleks aus.
Piirangud funktsioonides
Funktsionaalsuse osas tuleb siiski teha järeleandmisi, kui võrrelda kallima hinnaklassi seadmetega. Selgelt avaldub see salvestamise ja nn ajamasina kasutamisel, mida pakuvad vaid LG ja Philips. Needki võimaldavad salvestada ainult vaadatavat kanalit.
HDMI-liideseid on kõigil kolm, mida on ühe võrra vähem kui kallimas hinnaklassis. Samas oli kõigil – erandiks Philips – olemas analoog-videosisend, mis on kallimast segmendist kadumas.
Digitaalne optiline heliväljund on olemas kõigil teleritel. Füüsiline kuulariväljund leidus aga vaid Philipsil ja TCL-l.
Netflixi ja Youtube’i vaatamisvõimalus on kõigil, kui teler ühendada internetiga. Teiste striiminguteenuste ja äppide lõikes võib olla väikeseid erinevusi.
Fotode ja teiste meediafailide taasesitus õnnestus probleemivabalt nii USB-pulgalt kui juhtmevabalt DLNA vahendusel.
Erinevused lõpphinnangutes on marginaalsed. Philips ja Samsung said napi võidu teiseks platseerunud LG üle, TCL jäi teistes maha veidi enam. Kõik telerid pakkusid telepildi puhul igati kena kvaliteeti, HDR-pilt aga jättis soovida. Hinnaklassi arvestades oleks siin aga liigne kriitika kohatu.
Enne lõplikku valikut tasub kindlasti pilk peale visata tehniliste andmete tabelile, et vältida üllatusi mõne omaduse või liidese (puudumise) osas.
Kasutatavuses suured erinevused
Karbi lahtivõtmisele ja teleri kokkumonteerimisele ülemäära palju aega ei kulu. Teleri jalg kinnitub enamikel juhtudel mõne ristpeakruviga. Samsungil pole ka kruvide vajadust, jalad tuleb lihtsalt paika klõpsata.
Esmaste seadistuste tegemine raskusi ei valmista, aga erinevusi siiski on. Kõik telerid esitavad rohkem või vähem küsimusi, et kasutajat valikute tegemisel suunata. LG tarbetute küsimustega ei tüüta. Philipsi seadistusviisard on mõnevõrra segasem ja internetiühenduse seadistamisel tuleb anda luba mitmetele õigustele kokku viiel erineval lehel. Samsungi puhul laabub kõik väga lihtsalt ilma netiühenduseta, aga netiühenduse seadistamisel pole ka pääsu Samsungi konto loomisest.
Androidil baseeruva TCLi puhulgi tuli nõustuda erinevate õigustega, mida süsteemiäpid küsisid – ja seda ka juhul, kui teler netiga ühendatud pole. Netiühenduse puhul tuleb omada Google’i kontot.
Puldid jätkavad tootjatele iseloomulikus disainikeeles.
LG puldil on asendisensorid, mis võimaldavad pulti, lisaks tavalisele nupuvajutustele, kasutada ka juhtmevaba hiirena.
Philipsi pult on täiesti traditsiooniline. Ainsana leidus sellel nupp, millega sai ühe vajutusega valida sisendiks teletuuneri signaali.
Samsungi pult on niivõrd lihtsustatud, et nii mõnegi tavalisema toimingu jaoks kulub rohkem vajutusi ja menüüvalikuid.
TCL-i pult on lihtne ja selge.
Meedia taasesitamisega – nii USB-pulgalt kui juhtmevabalt DLNA kaudu – probleeme polnud. Kõik võimaldavad mobiilist valitud Youtube’i video vaatamist jätkata teleriekraanil, aga täielik Chromecasti-tugi on vaid TCL-l.
Lisa leiad maikuisest Tehnikamaailmast.
