Maanteel mugavust taga ajades

Mihkel Külaots
01.08.2020
Mihkel Külaots

Kui BMW suure GS-i hüüdnimi on mammut, siis sellest veel 150 kilogrammi raskem Harley-Davidson Ultra Limited on pirakas nagu kruiisilaev. Kuidas on sellisega Eesti teedel kruiisida?

Kiire pilk Ultra Limitedile ja tundub, et tegu on justkui aastaid vana mudeliga. Kolm ümarat esituld, klassikaliselt looklev porilaud ja ülejäänud kujustus võiksid vabalt pärineda aastakümnete tagusest ajast. Teravam pilk märkab aga, et tuledeks on LEDid ja näidikupl.kis on ekraan, mis – pane tähele! – on puutetundlik ja reageerib igasugusele kindale! Harley-Davidsoni mudelitega kursis olev kodanik oskab veel öelda, et see 1868 cm3 Milwaukee Eight 114 V2-mootor on alles paar aastat tootmises olnud, seega on tegu igati modernse masinaga.

See klassikalise välimusega uus Harley-Davidson on aukartustäratavalt suur – tühikaal pea 400 kilogrammi! Esimest korda selga istudes on ebakindel tunne sees - kas jaksan seda ikka püsti hoida? Kui kohapeal seistes on see ideaalselt püstiasendis, pole probleemi, kui aga veidigi kõrvale kalduda, tuleb keskenduda ja jõuliselt kinni hoida. Võib-olla on asi ka madalas istmes ja jalad-veidi-ees asendis – kui motikas oleks kõrgem ja jalad sirgemalt maas, ei peaks nii palju lihaseid pingutama.

Liikuma hakates kohmakus kaob, aga valgusfooride taga peatudes ja kohalt minnes on Ultra Limited esialgu justkui omast elemendist väljas, seega tasub esiratas maantee poole keerata.

Sõit võib alata!

Suur gondel, suur mootor ja suured pagasikastid – selle masina spetsialiteediks on lõpmatul hulgal maanteekilomeetrite läbimine. Kuhu sellise motikaga proovisõidule minna? Noh, selline mõnus õhtupooliku ring? Ka pikemate vahemaade läbimine on Ultra Glide’iga ilmselt lapsemäng – veidi mõtlemist ja plaan oli klaar – sõidan pärast tööpäeva lõppu teise Eesti otsa maale sauna! Ja siis õhtul tagasi.

Juht on tuule eest äärmiselt hästi kaitstud. Esigondel on suur ja justkui laialisirutatud tiibadega nahkhiire kujuga. Jalgade ees on eraldiseisvad keredetailid tuule suunamiseks, lisaks saab sulgeda luugid mootori lähedal, mis tuule päris kinni keeravad ja kogu mootorist õhkava soojuse jalgadeni lasevad jõuda. Külmal päeval väga mõnus soojenduselement!

Tänu sellele tundus kliima Ultra Limitediga sõites hoopis soojem. Olles riietunud just nii soojalt nagu muidu motikaga sõites, pidin siin juba varsti pärast sõidu algust riidekihte vähemaks võtma ja õhemad kindad kätte panema!

Kuigi tuulekaitse on muljetavaldav, ulatus minu kiiver tuulevabast tsoonist kõrgemale. Kerge tuul oli pidevalt kõrvus ja paar korda tekitas tuul sellise vibratsiooni nagu hoiaks keegi vibromootorit vastu kiivrit. Vist pikkade meeste värk, sest pead 10-15 cm madalamale lastes olin justkui teise mootorratta seljas. Tuulemühinat polnud, täielik tuulevaikus, olin väliskeskkonnast absoluutselt eraldunud, vaatasin läbi esiklaasi justkui lennuki kokpitist.

Vedrustus on mõnusalt pehme, siludes teekonarused pea olematuks ja selles osas on Ultra Limited paljudest motikatest parem. Suur mootor toodab palju pöördemomenti ja juba madalatel pööretel, nii et kasutatav pööretevahemik on lai. Maanteel kulgedes võib sõita 4., 5. või 6. käiguga – nende abil saab simuleerida erinevaid sõidurežiime. Ehk teisisõnu: (maanteekiirusel) neljas käik on SPORT, viies on TOUR ja kuues on ECO ehk säästlik režiim. Käigud lähevad sisse tõeliselt metalse kolakaga.

Rahulikult kiire motikas

Hoolimata suurest mootorist ei saa öelda, et tegu on kiire mootorrattaga. Aeglasega ka mitte. Kiirendusvõime on pigem rahulik, järsku tõmmet pole, aga kiirus lihtsalt … tekib. Suutlikkus tempot hoida on see-eest eeskujulik, maanteekiirusel sõit ei nõua mootorrattalt (ega juhilt) mitte mingit pingutust, Ultra Limited liugleb vaevatult üle asfaldi.

Pagasit mahub panipaikadesse lausa 133 liitrit! Mina sain oma lühikese reisi tarbeks ära paigutada sülearvutikoti, seljakoti, kaamerastatiivi, varuriided ja suur osa ruumist jäi veel kasutamata. Ja telefoni tarbeks on ekraani kõrval USB-pistikuga kindalaeka tüüpi panipaik (kuigi uued suuremad telefonid ei pruugi sinna mahtuda).

Veel väärib äramärkimist Boom Box infolustisüsteem, mis sisaldab 6,5tollist (igasuguse kindaga) puutetundlikku ekraani, mida saab juhtida ka juhtraual olevate nuppudega, ja nelja kõlarit – kaks ees ja kaks taga. Olemas on nii navi kui raadio ja muu vähegi võimalik. 500 km enam-vähem järjest läbida pole mingi probleem. Vastupidi – väga mugav.

Sõidult naastes jõudsin juba Ultra Limitediga harjuda ning aeglased manöövrid linnaliikluses ei tekitanud enam ebamugavust. Kõige mugavam on läbida siiski pikki vahemaid. Kui valida, kas sõita Ultra Limitediga Tallinna teise otsa või Eesti teise otsa, on esimene valik kindlasti maantee, sest linnas valgusfooride taga seisma jäädes tuleb palju selgemini esile motika suur kaal ja vajadus seda täpselt püsti hoida.

Samas, teise Eesti (või Euroopa) otsa sõitmisega tuleb ettevaatlik olla. Kruusale ma sellist mõõtu mootorrattaga ei sattuda julgeks, seal sõidaksin meelsamini hoopis mitu korda (!) kergema ja teist tüüpi tsikliga. Igast teeotsast ei tasu seetõttu Ultra Limitediga ette planeerimata sisse sõita.

Teeks innovatsiooni?

Harley-Davidson on oma koduturul hädas vananeva ostjaskonna ja langevate müüginumbritega, seetõttu pakun ma täitsa ilma rahata välja tootearendusidee. Kõik ei pea alati ajas suuremaks muutuma. Mis oleks kui võtaks Sportster-sarja (883 või 1200 cm3 mootoriga) masina ja teeks selle reisisõbralikumaks? Esigondel, küljekohvrid, mõned hobujõud rohkem mootorist välja pigistada ja asi ants? Kõlareid pole vaja. Enam-vähem poole kergem ja poole soodsam reisiratas Harley-Davidsonilt!

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Tehnikamaailm.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid