Kuhu suunas liigub Harley-Davidson?
Mihkel Külaots
29.04.2021
Harley-Davidson

Harley-Davidson on hädas – müüginumbrid vähenevad, ostjaskond vananeb. Viimastel aastatel on planeeritud suuri muudatusi. Kuhu nende plaanidega tänaseks on jõutud?

Meil Eestis on veidi eriskummaline turg – kui siin on Harley-Davidson uute motikate müügil ikka esiviisikus, siis mujal maailmas on ta pigem nišibränd. Harley-Davidson müüs eelmisel aastal üle maailma kokku 180 000 mootorratast, üle poole sellest oma kodumaal. Võrdluseks: Honda müüs samal perioodil üle 15 miljoni mootorratta. Ning Harley-Davidsoni müüginumbrid kukuvad aasta-aastalt, Honda ja teiste suurte tootjate omad aga üldiselt kasvavad.

Probleem on ka selles, et enamus sellest müügist tuleb koduturult USAst, aga mootorrattureid jääb seal igal aastal aina vähemaks. Turg kahaneb, olemasolevad ostjad jäävad vanemaks ja lähevad pensionile (keskmine Harley-Davidsoni ostja vanus koduturul on hinnanguliselt umbes 50 aastat). Ja paljud noored mootorratturid ei taha Harley-Davidsoni, sest konkurentidel on palju laiem (ja tihti ka soodsam) valik erinevas suuruses ja erineva stiiliga mootorrattaid.

                  

Rohkem teid Harley-Davidsonile.

Aastal 2018 tuldi välja plaaniga “More roads to Harley-Davidson” (tõlkes “Rohkem teid Harley-Davidsonile”) – idee oli mudelivalikut palju-palju mitmekesisemaks teha. Põhirõhk oli modulaarsel mootorrattaplatvormil, millel plaaniti kasutada nelja erineva töömahuga mootoreid vahemikus 500 cm3 kuni 1250 cm3.

Selle plaani raames tutvustati maailmale esmakordselt ka matkaenduurot Pan America, mille jõuallikaks on uus Revolution Max 1250 cm3 mootor. Idee on hea, sest Euroopas on just BMW GS- ja Honda Africa Twin-tüüpi mootorrattad aina popimad. Lisaks lubati aastaks 2021 välja tulla ka veidi väiksema 975 cm3 mootoriga matkaenduuroga.

Esimese elektrimootorratta LiveWire tootmist alustati aastal 2019. Ka sellele plaaniti kohe lisa – kaks uut elektrilist mootorratast pidid valikusse lisanduma aastatel 2021-2022.

Koostöös Aasia tsiklitootjatega taheti välja tulla 250-500 cm3 mootorratastega. Koostöö on umbes selline, et olemasolev Aasia turul müüdav mootorratas tehakse veidi ümber, et see oleks rohkem harleylikum. Umbes nagu Husqvarna, mis põhineb KTMi tehnikal.

Järgneva kümne aasta jooksul lubati välja tulla lausa 100 uue mootorrattamudeliga. Lisaks taheti panna olulist rõhku ostukogemusele ja esinduspoes saadavale elamusele. Ja avada hulganisti uusi müügiesindusi.

See oli kõigest kolm aastat tagasi. Plaanid olid suured ja uhked ning tundus, et Harley-Davidson liigub õiges suunas. Meediale jagati järjest uute mudelite pilte. Minagi jõudsin juba õhinaga mõelda, et milline proovisõiduring ühe või teise uue mudeliga teha.

 

Uued tuuled, uued plaanid

Mootorrataste väljatöötamine võtab aega, eriti veel siis kui uued mudelid erinevad drastiliselt seni toodetuist. Vahepeal jõudis ettevõtte olukord veel halvemaks minna, müüginumbrid aina langesid. Sellele lisaks tekkis USA ja Euroopa Liidu vahel omamoodi kaubandussõda, kus ühe sammuna tõstis Euroopa Liit Ameerika Ühendriikide mootorrataste imporditasu senise 6 % pealt 31% tasemele.

Ettevõtte investorid muutusid juba väga närviliseks ning 2020. aasta kevadel vahetati firma juht välja. Uueks juhiks sai Jochen Zeitz, kelle juhtimisel tuldi välja uue plaaniga “Rewire” (otsetõlgituna “Uuesti juhtmeid ühendama”).

Nüüd keskendutakse pigem oma põhitugevustele, olulisematele turgudele, lihtsustatakse mudelivalikut (100 uue mootorratta plaan on kadunud), kasutatakse rohkem ära lisavarustuse, riiete ja muu sellise müügipotentsiaali. Lisaks kulude kokkuhoid, ettevõtte struktuuri muutmine ja igakülgne efektiivistamine.

Kerime aega veidi edasi. Selle aasta alguses kuulutati “Rewire” edukalt lõppenuks ja tuldi välja selle edasiarendusega “Hardwire” (tõlkes midagi sellist nagu “Kindlalt kokku ühendama”?). Keskne idee on 70-20-10-struktuur, kus 70% pingutusest pannakse põhiärile (kruiserid), 20% uutele segmentidele, millel on potentsiaali rohkem kasumit toota (näiteks matkaenduuro Pan America) ja 10% kulutatakse ideede testimisele, mis võivad tuua pikaajalisema kasvu (nt väikese kubatuuriga mootorrattad Aasia turgudele).

See uuem uus plaan proovib kasvatada Harley-Davidsoni ihaldusväärsust ja eksklusiivsust ehk olemasolevates segmentides püütakse teha veelgi ägedamaid rattaid. Lisaks on plaan veel innovaatilisi elektrimotikaid luua. Harley elamust tahetakse pakkuda ka riiete ja muu tootevalikuga – brändi fänn ei pea ilmtingimata mootorrattur olema.

Selle aasta alguses teatas ettevõte, et lõpetab kõige soodsama Street-sarja mootorrataste tootmise. Keskendutakse pigem suurematele kruiseritele.

Kokkuvõttes tundub, et ilmselt oli “More roads…” plaan liiga ambitsioonikas ja nüüd tehakse sama asja nagu varem – aga paremini. Hoiame pöialt, et nüüd hakkab asi ülesmäge minema. Küll aga peab tõdema, et Pan America paistab olevat päris tugev konkurent BMW R1250 GS-ile (vähemalt paberil) – nii kaal, võimsus, hind kui tehnilised lahendused on üsna samas klassis.

Pan America jõuab müügile sel aastal, aga kuna Eesti (ja üldse Ida-Euroopa) pole Harley jaoks oluline turg, siis ei tea, millal ta siiakanti jõuab.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid