Kahele 7-tonnise kandevõimega MAN-i 6x6 veokile ehitati spetsiaalselt kaitseväe vajadustele vastav kraanasüsteem ja kompressorlahendus ning elektritootmisvõimekus. Kogu selle süsteemi abil on pioneeridel võimalus hea maastikuläbivusega sõidukitega liikuda ükskõik kuhu ja teostada seal suruõhu ja elektriga töötavate tööriistadega vajalikke töid. Näiteks uuristada pinnasesse lõhkamise jaoks vajalikke auke või vajadusel töötada kõrgustes.
RKIKi sõidukite kategooriajuhi Toomas Kalda sõnul ehitatakse tavapäraselt masinatele peale lahendusi, mis on juba varasemalt kasutust leidnud. „Nende masinate puhul tuli esmalt leida õiged seadmed ja siis alles lahendused,“ rõhutas Kalda. „Selliseid rätseplahendusi maailmas rohkem ei ole. Meie pioneeriüksuste üks olulisi tugevusi ongi väiksus ja paindlikkus, mida tuleb uute lahenduste arendamisel silmas pidada. Just seetõttu oli ka antud projekt insenertehniliselt väljakutsuv kõigile osapooltele,“ lisas Kalda.
Kaasati ka välist insenertehnilist kompetentsi, et tagada tehnilise kirjelduse kõrge kvaliteet ja hilisem järelevalve ehitusprotsessi üle. „Kõige kandvam roll oli välisekspertidel just masina katsetamisel erinevates tingimustes, et oleks tagatud masina maksimaalne funktsionaalsus ja kerge juhitavus,“ märkis Kalda.
Masinate peamiseks täienduseks on vähemalt 2000 kg tõstejõuga ja inimeste tõstmiseks sobiliku korviga varustatud kuni 17 m ulatuvusega hüdrotõstuk. Sõidukid on varutatud võimsa diiselmootoril põhineva õhukompressori ja hüdraulilise generaatorseadmega, mille abil on võimalik toota suruõhku kuni 8000 m³/h ja 11 kW elektrit. Sõidukid on varustatud lisaks hüdraulilise tõmbevintsiga ning juurde lisati ka panipaigad koos hulgaliste tööriistade ja –vahenditega.
Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi nooremstaabiohvitser kapten Ergo Sildmets lisas, et PETS loob 2. jalaväebrigaadile vajaliku paindlikkuse ja täiendava eritööde võimekuse. "Kahe PETSi olemasolu annab kaitseväele uue võimekuse puurimistöödeks, lõhkeaukude ettevalmistamiseks hoonetes ja pinnases, lõhkumistöödeks, külmunud ja asfaltpinnase kobestamiseks, tõstetöödeks ning muude pioneerivaldkonna tööde teostamiseks nagu näiteks alade valgustamine, elektri tootmine ja käsitööriistadega läbipääsude rajamine," lisas Sildmets.
Pro Lift OÜ tegevjuht Raido Välk lisas, et antud projekt oli väljakutseid pakkuv ja huvitav. „RKIKi selge nõudmine masinatele oli, et ehitatud pealisehituse süsteeme peab olema kerge hooldada ning kogu süsteem valitud masinatele mitte koormav, et vältida auto ebastabiilsust ja raskesti juhitavust. Suutsime leida kiiresti sobiva erilahenduse, mis rahuldas kirjeldatud vajadusi. Olime varasemalt sarnaseid seadmeid juba paigaldanud, küll aga oli esimene kord, kui tuli leida nii kompleksne lahendus offroad masinale,“ rõhutas Välk.
1. jalaväebrigaadile on varasemalt ehitatud samaväärne masin, kuid palju väiksema MB Unimog veoauto baasil.
Hanke kogumaksumus oli käibemaksuta ligikaudu 300 000 eurot.
