„NATO ja konkreetselt meie piirkonna jaoks on Ameerika Ühendriikide strateegiliste pommitajate õppused meie õhuruumis oluline märk sellest, kui tõsiselt võtavad ameeriklased oma rolli Balti riikide kaitsel. Ameerika Ühendriigid on meie üks olulisemaid liitlasi ja on tähtis, et meie liitlased mõistavad, et julgeolekut ei saa pandeemia ajaks pausile panna ning otsivad võimalusi, kuidas praegustes tingimustes demonstreerida tugevat heidutust. Eriti oluliseks pean, et strateegilised pommitajad harjutavad oma ülesandeid, osaledes meie õppusel Kevadtorm,” ütles kaitseminister Jüri Luik, lisades, et Kevadtorm hea näide kuidas pandeemiakriisi ajal on võimalik sõjalisi õppusi läbi viia ja säilitada sõjaline valmisolek.
Kaks strateegilist pommitajat B-1 Lancer lendasid Eestisse Ameerika Ühendriikide Ellsworth’i õhuväebaasist Lõuna-Dakotast, ligi 24 tunnise lennu vältel sooritasid nad ka õhus tankimise. Keskpolügoonil toetasid pommitajad õppepommide heitmisega Eesti, Ühendkuningriigi ja Taani õhutulejuhtide väljaõpet.
„Tänane koostööharjutus näitas, et õhuväe jaoks ei ole ükski sihtkoht liiga kaugel. Meie liitlased, olgu nad kasvõi teiselpool maakera, suudavad vajadusel kohal olla loetud tundidega,“ ütles õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk.
Õhust pommitamine oli integreeritud õppuse Kevadtorm lahinglaskmistega, mis andis võimaluse maa- ja õhuväe tule koordineerimiseks koostöös liitlastega. Treeningu peamine eesmärk oli lennuüksuse koostöö harjutamine maaväe üksustega, kus olulist rolli kahe väeliigi integreerimisel etendavad õhutulejuhid, kes juhivad eesliinilt lahingulennukite rünnakuid vastase pihta.
Selliseid õppuseid korraldavad Ameerika Ühendriigid regulaarselt, et hinnata oma valimisolekut ning vajadusel täita ka enda julgeolekukohustusi. Samuti suurendatakse harjutustega NATO liitlaste treenitustaset, mis on vajalik potentsiaalsetele kriisidele reageerimiseks üle maailma.
B-1 Lancer on Ameerika Ühendriikide ülehelikiirusel lendav muudetava tiivanoolsusega pommitaja, mis on loodud läbima vastase radarjuhitavate õhutõrjesüsteemide mõjualasid madallennul. Lennuki ehitusel on kasutatud radarite elektromagnetlaineid neelavaid materjale koos elektroonilise segamise süsteemiga. Pommitaja võib lennata vaid 60 meetri kõrgusel kiirusega 0,9 helikiirust ehk 1,080 km/h. Lennuki esimene versioon B-1A tegi esmalennu 1974. aastal ja teine versioon B-1B 1984. aastal, olles järglaseks seni teenistuses olevale strateegilisele pommitajale B-52 Stratofortress.
B-1B on Ühendriikide suurima relvade kandevõimega pommitaja. Lisaks juhitavatele ning mitte juhitavatele pommidele võib lennuk kanda kaugmaa tiibrakette ja tuumarelvi. Relvastatud pommitaja saab lennata ilma tankimata järjest 7400 km.
B-1B on olnud aktiivses kasutuses lahingutegevuses ning Afganistani ja Iraagi sõja alguskuudel heideti 40% pommidest just B-1B-lt. Tänapäeval on B-1B mitmeotstarbeline relvasüsteem, mis on varustatud kaasaegsete side ja sihtimissüsteemidega võimaldades korraldada erinevaid õhuoperatsioone.
