Rootsi pole mitte esimene ega ka viimane NATO riik, mis hangib transpordilennukeid Embraerilt. Pariisi lennundusnäitusel juunis teatas Leedu kavatsusest soetada kolm transpordilennukit Embraer C-390 Millennium. Portugalis ja Ungaris on nad juba kasutusel, peagi hakatakse Embraeri tehases ehitatavatele lennukitele värvima peale ka Hollandi ja NATOsse mittekuuluva Austria õhujõudude embleeme.
Väike valik
Militaartranspordilennukite tootjaid pole kuigi palju. Tellijateks on reeglina vaid riikide õhujõud ja vajadus transpordilennukite järele on arvuliselt väga tagasihoidlik. Juba kümne lennuki tellimine on mainimist väärt sündmus, mida vaid suurriigid võivad endale lubada. Pealegi on õhuvägede transpordilennukite teenistusaeg pikk, sest lennutunde koguneb õhuväes võrreldes näiteks tsiviilkäibes kaubalennukitega visalt. Lennupargi uuendusvajadus tekib ligi poole sajandi pikkuste vahedega.
Kui soovida reaktiivmootoritega transpordilennukit, siis ega peale Millenniumi eriti valida polegi. Kui just mitte minna oma ostusooviga teise BRICSi riigi, Hiina lennukiehitajate juurde. Kuid õhuväe transpordilennukite valiku kriteeriumite seas pole mootorite liik ega lennukiirus määravad. Sõltuvalt õhu teel kohale toimetatava sõjatehnika kaalust on oluline valida sobiva kandevõimega transpordilennuk. Tähtis on ka vähenõudlikkus kasutatavate lennuradade pikkuse ja katte osas.
Airbusil on pakkuda kaks propelleritega transpordilennukit. Nende militaarvaldkonna uhkuseks on 37-tonnise kandevõimega A400M. Teine mudel Airbusi tootevalikus on Hispaania firmas CASA loodud üheksatonnise kandevõimega C-295. Nagu näha, on tegemist täiesti erineva kaalukategooriaga. Vahepealse kandevõimega lennuki soovijad peavad valima kas Embraeri või Lockheed Martini vahel.
Lockheed on valmistanud aastakümneid maailmas ühte populaarsemat transpordilennukit C-130 Hercules, neil on pakkuda 21-tonnise kandevõimega J-versioon C-130J-30. C-390 kandevõime on 26 tonni, seega mõnevõrra suurem Super Herculesi omast. Kümme aastat tagasi tegi esimese katselennu ukrainlaste 18-tonnise kandevõimega ja Millenniumiga väliselt sarnase transpordilennuki An-178 prototüüp. Mitu riiki väljendas Antonovite vastu esialgset huvi, ent ukrainlastel on praegu muudki teha kui teistele riikidele sõjalennukeid valmistada.
Eksport on oluline
Brasiilia on küll suur riik, kuid mitte piisavalt suur selleks, et lennukiehitus ainult kodumaiste tellimuste najal toimida saaks. Valdav enamus Embraeri toodetud reisi- ja ärilennukitest leiab ostja mõnes muus riigis ja neid riike pole sugugi vähe. Lennukiehitajate seas maailmas kolmandale kohale pürgimine andis innustust laieneda uuele, transpordilennukite turule.
Suurima Brasiilias toodetud lennuki KC-390 esimene lend toimus 2015. aastal, 2019. aasta lõpus anti talle nimi ning muudeti veidi tähistust ja nüüd on ta C-390 Millennium. Varasem K-täht viitas ühele võimalikule kasutusalale, nimelt toimida tankurlennukina. Portugali õhuväelased ja Brasiilia lennukiehitajad leidsid peagi ühise keele nii otseses kui kaudses mõttes, et Portugali õhuväele on tegemist sobiva transpordilennukiga.
Pariisi lennundusnäituse eel sai Embraer kuulda väga ebameeldivat uudist. Nimelt teatas nende pikaaegne klient Poola LOT, et edaspidi ostab ta Airbusilt lennukeid A220. Pettumus oli nii suur, et Embraer sildistas selle otsuse lausa poliitiliselt kallutatuks.
Süüdistus on veidi imelik, sest Embraeri delegatsioon käis Poolas kahel korral pakkumas allhanget uute reisilennukite osade tootmiseks, C-390 koosteliini avamist seal ja vanemate Embraeri reisilennukite ümberehitamist kaubalennukiteks. Eks ikka selleks, et kallutada LOTi tegema jätkutellimust oma lennukitele ja C-390 müüki Poola õhuväele.
LOTi otsus Airbuside kasuks oli põhjalikult kaalutud. LOT liisis eelmisel aastal kolm Embraeri E2-seeria reisilennukit, katsetamiseks neid oma liinidel, enne kui leidis, et suurem A220 on siiski sobivam.
Poliitiliseks võiks ju samahästi nimetada rootslaste otsust Millenniumite kasuks, kuna Brasiilia ostis omakorda Rootsist hävitajaid Gripen. Embraeri solvumine oli nii suur, et seda ei paistnud leevendavat ei hea uudis Leedust, Portugali otsus soetada senistele lisaks kuues C-390 ja näitusel antud allkirjad ligi saja Embraeri reisilennuki müügilepingule.
Poola kritiseerimine polnud tark tegu juba seetõttu, et Poola kaitseväelased on arusaadavatel põhjustel nüüd ostulainel. Lisanduv tehnika vajab transportimist, C-390 võib olla soovinimekirjas. Suve seisuga oli laekunud tellimusi lennukitele C-390 seitsmest riigist, millest 40 alles ootavad ehitamist.
2024. aastal toodeti Embraeri transpordilennukeid vaid kolm, seega on vaja tootmismahtu suurendada. Uus koosteliin Poolas oleks hästi sobiv Euroopa tellimuste täitmiseks ja lausa hädavajalik, kui Poola peaks soovima osta pisut enam neid lennukeid kui seda on teinud teised NATO maad Euroopas.
Kui Millenniumid jõuavad Rootsi ja Leedu kasutusse, siis võib loota, et neid näeb lähitulevikus maandumas Ämari, vahest ka Tallinna lennuväljal.
