Laskmistel osales viis MLRS raketisüsteemi, millest neli olid pärit Ameerika Ühendriikide 41. suurtükiväebrigaadist ning üks Ühendkuningriigist. Kokku lasti üle kahekümne lühendatud laskekaugusega õpperaketi, mis kõik ka ette antud sihtmärke tabasid.
Eesti kaitseväelased harjutasid laskmiste käigus tuletegevuse juhtimist ning sihtmärgistamist koos USA ja Ühendkuningriigi tulejuhtimismeeskondadega, samuti erinevate üksuste ja staapide vahelist koordinatsiooni.
„Tänavune laskmine oli keerukam kui varasemad, sest see hõlmas mitme raketisüsteemi kasutamist suurema õppuse osana,“ ütles õppuse Swift Response Eesti-poolne üldjuht kindralmajor Indrek Sirel. „Mitmikraketiheitja laskmine Eestis näitab, et vajadusel suudame meile toeks antud relvasüsteeme kiirelt vastu võtta ja kasutama hakata.“
Kindral Sirel lisas, et kuigi Eesti kaitseväe relvastuses esialgu veel kõiki süsteeme ei ole, on tähtis, et oskaksime liitlaste antud toetust võimalikult hästi ära kasutada. Eilse õppuse vundament sai tema sõnul laotud juba möödunud aasta septembris, mil Eesti suurtükiväelased esimest korda koos USA relvavendadega mitmiraketiheitjast MLRS laskmist siinsamas keskpolügoonil harjutasid.
„Oleme uhked, et saime Eestisse tagasi tulla, ka meie esimene lahinglaskmine väljaspool kodubaasi Saksamaal oli möödunud aasta septembris Eestis,“ ütles 41. suurtükiväebrigaadi ülem kolonel Daniel Miller, kes tunnustas Eesti kaitseväelaste toetust tema üksusele. „Teie kaitseväelased on väga professionaalsed, nendega koos teenimine on privileeg.“
Kolonel Miller lisas, et õppustega jätkamine Euroopas, eriti arvestades olukorda koroonaviirusega, on tunnistus liitlaste pühendumusest oma sõpradele ning julgeolekule kogu maailmas ja Eestis.
Mitmikraketiheitja süsteem MLRS võimaldab rünnata suurel kaugusel asuvaid kõrge väärtusega sihtmärke. MLRSi kasutatakse lase-ja-liigu tüüpi taktikalistes olukordades, et vältida vastase vastutuld. Relvasüsteem kasutab muu hulgas suure laskeulatusega täppismoona. Selle põhilisteks ülesanneteks lahinguväljal on vastase mahasurumine ja hävitamine ning võimalike ohtude elimineerimine enne nende avaldumist.
Raketisüsteemi laskemoonaks on nii raketid kui ballistilised raketid. Süsteem on võimeline laskma 12 raketti 40 sekundi jooksul või 2 ballistilist raketti 10 sekundi jooksul.
Õppus Swift Response jätkub 7. mai öösel õhudessandiga Nurmsi lennuväljal, mille raames hüppab lennuväljale sadu USA 82. õhudessantdiviisi langevarjureid, samuti heidetakse lennukitelt varustust ja tehnikat. Dessantüksuse põhiosa saabub Eestisse otse Ameerika Ühendriikidest, Põhja-Carolinast. Õhudessant viiakse läbi öisel ajal reaalsele taktikalisele olukorrale võimalikult lähedastes tingimustes.
8. mai pärastlõunal ja öösel liiguvad USA üksused helikopteritel Nurmsi lennuväljalt kaitseväe keskpolügoonile, kus toimub helikopteridessant ja koostööharjutus teiste õppusel osalevate üksustega.
Swift Response raames harjutakse Eesti kaitsmist võimalikus kriisiolukorras. Õppusel osaleb ligi 2500 kaitseväelast Eestist, USA-st ja Ühendkuningriigist, üle 20 lennuki ja 25 helikopterit. Õppus tõstab kõigi osalevate riikide koostöövõimet ja valmisolekut, näitab USA ja liitlaste võimet siirda kiiresti oma üksusi konfliktikolletesse ning riikide võimet liitlasüksusi vastu võtta. Õppus Swift Response lõpeb 14. mail.
Õppus Swift Response viiakse läbi USA juhitava õppusteseeria Defender Europe raames, mis on viimase 25 aasta suurim USA juhitav õppus Euroopas. Defender Europe korradatakse samaaegselt 16 Euroopa riigis, selles osaleb kokku 28 000 kaitseväelast. Lisaks Eestile toimuvad õhudessantoperatsioonid Bulgaarias ja Rumeenias.
