Käesoleval hooajal osalevast kümnest tiimist on vaid neljal säilinud nende algupärane nimi – Ferrari, Williams, McLaren ja alles mõned aastad tagasi lisandunud Haas. Ülejäänud on aastate jooksul läbi teinud mitmeid metamorfoose ja tihtipeale on isegi peakorterid püsinud tänaseni nende algsetes asukohtades.
Mercedes
Tänase Mercedese F1 võistkonna juuri otsides tuleb ajas tükk maad tagasi minna ja otsida üles legendaarne tiimiomanik Ken Tyrrell, kelle nime kandev auto veeres esimest korda GP-radadele 1970. aastal. 1971. ja 1973. aastal võitis Jackie Stewart Tyrrelli autoga MM-võistlused. Tiimi viimane etapivõit jäi aastasse 1983, kuid sarjas pidas võistkond vastu 1997. aastani, mil Tyrrell oma tiimi British American Tobaccole müüs. 1997. ja 1998. aastal jätkas tiim vana nime all, kuid 1999. aastast ehitati võistkonna jäänustele uus tiim nimega BAR, mille autosid hakkas ehitama tuntud vormelitootja Reynard. 2000. aastaks meelitati mootoritarnijaks Honda ja 2005. aastal ostis Jaapani autotootja 45% tiimi aktsiatest. Vahepeal jõuti võistkonna peakorter ümber kolida pankrotistunud Reynardi tehasesse Brackley’s Inglismaal.
BAR müüs oma osaluse 2006. aastal samuti Hondale ja sündis Honda Racing F1. Võistkonna teekond järgmistel aastatel meenutas ameerika mägesid ning 2008. aasta sügisel teatas Honda majandusraskuste tõttu oma loobumisest. Honda tehnikadirektor, kuulus Ross Brawn, ostis tiimi Jaapani autotootjalt sümboolse tasu eest napilt enne uue hooaja algust. Ja ennäe imet – Brawni võistkond osutus 2009. aastal võitmatuks ja Jenson Button krooniti maailmameistriks. Tiimi väärtus tõusis hüppeliselt ning Ross Brawn müüs sama aasta sügisel kolmveerandi ja aasta hiljem ka ülejäänud veerandi tiimist Mercedesele. Summad ulatusid ligi 150 miljoni euroni.
Samal ajal oli Mercedes juba 2005. aastal ostnud Brixworthis, Inglismaal asuva kuulsa mootoritootja Ilmor ning alates 2010. aastast, mil Mercedes F1-sarja naasis, hakati seal konstrueerima F1 mootoreid. Nii ehitataksegi nii Mercedese F1 autod kui mootorid tänapäeval hoopis Inglismaal, vastavalt siis Brackley’s ja Brixworthis asuvates tehastes. Lisaks ei oma Mercedes sugugi kogu autotootja nime kandvat F1 võistkonda, sest 30% tiimist kuulub selle bossile Toto Wolffile ja 10% tänavu meie seast lahkunud Niki Laudale.
Renault
Võistkond alustas F1 MM-sarjas oma teekonda juba 1981. aastal, tookord nime all Toleman, mis oli eelnevalt osalenud madalamates vormelisarjades. Esimestel aastatel oli tiimi esisõitjaks Derek Warwick, aga GP ajalukku jääb Toleman kindlasti noore debütandi Ayrton Senna palkamisega 1984. aastal. Loomulikult ei suutnud Toleman andekat brasiillast kinni hoida rohkem kui ühe hooaja. Too aasta jäigi Tolemani parimaks – Senna kogus 13 punkti ja lõpetas hooaja 13. kohaga ning tiim saavutas 7. koha. Järgmiseks aastaks sai tiimi peasponsoriks Benetton ja kui hooaja lõpus otsustas Ted Toleman finantsraskuste tõttu sarjast loobuda, müüs ta tiimi Itaalia rõivafirmale. Algas 16 aastat kestnud edulugu, mille kulminatsiooniks olid Michael Schumacheri kaks individuaalset ja Benettoni üks tootjate MM-tiitel.
Uue aastatuhande algul müüs Luciano Benetton oma võistkonna Renault’le –
kuigi 2000. ja 2001. aastad möödusid veel Benettoni nime all. Prantsuse autotootja edukaimad aastad olid kaks MM-tiitlit konstruktorite ja Fernando Alonso poolt saavutatud kaks sõitjate tiitlit arvestuses aastatel 2005-2006. Majanduskriisiga seoses otsustas Renault võistkonna maha müüa ja nii ostis 2009. aasta lõpul 75% osaluse tiimist investeerimisfirma Genii Capitals. Aasta hiljem müüs Renault ka ülejäänud veerandi, mille ostis Lotus Cars, ja alates 2011. aastast kihutasid radadel Lotuse nime kandvad autod.
Renault jätkas F1-sarjas mootoritootjana ja nende edulugu jätkus koostöös Red Bulliga kui aastatel 2010-2013 võideti järjest neli MM-tiitlit. Siis algas Mercedese valitsemisaeg ja et Renault polnud rahul Red Bulli pideva kriitikaga, otsustas Prantsuse autotootja naasta oma tiimiga. Samal ajal oli Lotus rahaliste raskuste tõttu järjest enam alla käinud ja Renault ostis Genii Capitalilt võistkonna 2015. aasta lõpul tagasi. Kuna juba Benetton oli rajanud Enstone’i suurepärase tehase, siis ehitatakse Renault F1 autod tänaseni Inglismaal, aga mootorid valmistatakse Prantsusmaal, Viry-Chatillonis asuvas tehases.
Red Bull
Legendaarse kolmekordse maailmameistri Jackie Stewarti poeg Paul pani Stewarti nimelise tiimile aluse 1988. aastal. Esmalt võisteldi edukalt Briti vormelisarjades, aga alates 1997. aastast tegi tiim Fordi toel suure hüppe F1-sarja. Inglismaal, Milton Keynes’is asuvas tehases ehitati autosid, mis olid varustatud Ford Cosworthi mootoritega Sarjas osaleti kolm aastat ja parimaks tulemuseks jäi Johnny Herberti etapivõit 1999. aasta Nürburgringi etapil. Jackie ja Paul Stewart müüsid oma võistkonna 1999. aasta juunis Fordile ning 2000. aastast sai tiimi nimeks Jaguar Racing. Viie aasta jooksul vahetusid tiimijuhid ja sõitjad, aga märkimisväärset edu ei saavutatud ning 2004. aasta sügisel sai suurtootjal sarjast villand.
Maailma suurim energiajookide tootja Red Bull oli kergelt seotud Jaguariga juba 2004. aastal, mil tiimis sõitis Austria suurettevõtte rahadega Christian Klien. Aga alates 2005. aastast osales võistkond sarjas juba Red Bulli nime all. Ford oli müünud tiimi 1 dollari eest, aga tingimuseks oli 400 miljoni investeerimine järgmise kolme aasta jooksul. Vähehaaval hakkas Red Bull kokku panema tiimi, kus tiimijuhiks sai Christian Horner ja 2007. aastal veeresid rajale juba tippkonstruktor Adrian Newey poolt ehitatud autod.
2010. aastal võitis Sebastian Vettel esimese MM-tiitli sõitjate arvestuses ja Red Bull krooniti maailmameistriks konstruktorite arvestuses. Saavutust korrati kolmel järgneval hooajal. Aga tiimi peakorter ja tehas paiknevad tänaseni Milton Keynes’is, kuhu selle kunagi rajas Stewarti tiim.
Racing Point
Juba 1980. aastal madalamates Briti sarjades alustanud Iiri ärimehe Eddie Jordani võistkond tegi F1-sarjas debüüdi 1991. aastal. Just Jordan oli mees, tänu kellele tegi oma debüüdi F1 MM-võistlustel Michael Schumacher, kes aga juba ühe etapi järel Benettoni meelitati. Peaaegu alati alafinantseeritud võistkonnal olid ka oma tähthetked, kokku jäi tiimi arvele neli etapivõitu. Kolmas koht tiimide arvestuses 1999. aastal oli kindlasti kulminatsiooniks.
2005. aastal müüs Eddie Jordan võistkonna Vene-Kanada ettevõttele Midland Group ja kui samal aastal kasutati veel Jordani nime, siis järgmiseks aastaks kadus see jäädavalt. Midlandi nime kandnud võistkonna saldoks jäi ümmargune null ja venelased müüsid tiimi edasi Hollandi autotootjale Spyker. Hollandlaste F1 äri polnud sugugi õnnestunum kui venelaste oma ja 2007. aasta järel oli võistkond taas müügis. Kõigepealt iirlase, seejärel venelaste ja siis hollandlaste omanduses tegutsenud tiim siirdus 2008. aastast hindu kätte. Tol ajal veel edukas India ärimees Vijai Mallya nimetas võistkonna Force Indiaks ja alustas 10 hooaega kestnud karjääri MM-sarjas.
Force India edukamateks aastateks võib lugeda 2016. ja 2017. aastat, mil saavutati neljas koht tiimide arvestuses ning Sergio Perez platseerus sõitjate seas 7. kohale. Viimastel aastatel koges hindu ettevõtja äriimpeerium mitmeid tagasilööke ja kannatas ka tiimi finantseerimine.
Eelmise aasta keskel läkski tiim pankrotihalduri kätte ja kibekiirelt otsiti võistkonnale ostjat. Selleks sai F1 sõitja Lance Strolli isa Lawrence, Kanada miljardär, kes pani koos partneritega kokku konsortsiumi, mille nimeks sai Racing Point. Sama nime kannab tänavu ka võistkond, mille peakorter asub aga samas tehasehoones, mille kunagi rajas Eddie Jordan.
Toro Rosso
Red Bulli teise tiimi, Toro Rosso, ajalugu ulatub samuti väga kaugetesse aegadesse. Juba 1940te aastate lõpul võis Euroopa radadel kohata Minardi nimelisi vormelautosid. Kui isa Giovanni Minardi suri, jätkas tiimi eesotsas tema poeg Giancarlo. 1985. aastal siirduti F1-sarja, kuid erilist edu ei saavutatud kunagi. Samas tegid just Minardi tiimis oma debüüdi mitmed staarid nagu Giancarlo Fisichella, Jarno Trulli, Mark Webber ja Fernando Alonso. Kokkuvõttes jäid Minardi 20aastase ajaloo parimateks tulemusteks kolm neljandat kohta.
1996. aastast hakkasid Minardi aktsiad liikuma käest kätte, kuni need ostis 2001. aastal kokku Paul Stoddart. Kuid ka tema juhtimise all jäi Minardi stardirivi lõppu hingitsema. 2006. aastal müüs Paul Stoddart võistkonna Red Bullile ja kuna tiimi peakorter jäi Itaaliasse, nimetati võistkond ümber Scuderia Toro Rossoks. Sebastian Vetteli üllatusvõit Monza ringrajal 2008. aastal on seni tiimi parimaks saavutuseks. Aga autosid ehitatakse jätkuvalt Faenzas, Itaalias asuvas tehases, mille juba 1979. aastal rajas Giancarlo Minardi.
Alfa Romeo
Alfa Romeo ajalugu F1 MM-võistlustel ulatub tagasi sarja algusaegadesse, aga tänapäeval on kuulsa Itaalia automargi nime kandval võistkonnal konkreetse tootjaga tegelikult vähe pistmist. Nimelt kannab võistkond Alfa Romeo nime vaid tänu Fiati kontserni rahalisele panusele ja koostööle Ferrariga, mille mootorite ja käigukastidega Alfa Romeo nime kandvad F1 autod tänavu GP-radadel kihutavad.
Tegelikult on jätkuvalt tegemist juba 1993. aastal esmakordselt F1-sarjaga liitunud Sauberi võistkonnaga, mille asutajaks oli Peter Sauber. Kuigi Sauber püsis tiimi nimes möödunud aasta lõpuni, on sel olnud mitmeid suurema või väiksema osalusega omanikke. Juba 1995. aastal ostis suure tüki Šveitsis asuvast tiimist Red Bull, ja energiajookide tootja püsis osanikuna 2001. aastani, mil müüs oma osaluse Šveitsi pangandushiiule Credit Suisse’ile. 2005. aastal ostis pangalt 80% tiimist BMW (Peter Sauber säilitas oma 20%) ja nii sai võistkonnast neljaks aastaks BMW tehasetiim. Majanduskriis tegi oma töö ja 2009. aasta lõpus loobus Saksa autotooja F1-sarjast ning müüs oma osaluse Peter Sauberile tagasi.
Järgnevad aastad püüdis Sauber leida uusi investoreid. 2016. aasta keskel leiduski lõpuks huviline, kelleks oli investeerimisfirma Longbow Finance, mille üheks suuromanikuks Rootsi miljardär Finn Rausing, kelle varandus pärineb muuseas tema vanaisa poolt asutatud legendaarsest firmast Tetra Pak ehk siis tänapäevaste tetrapakkide esmasest valmistajast.
Kuigi Sauber F1 tiim kannab tänavu Alfa Romeo nime, on jätkuvalt tiimi omanikuks Longbow Finance ja autod ehitatakse Hinwilis, Šveitsis asuvas peakorteris.
