Nende kahe aastakümne vältel on Red Bulli poolt noori andekaid sõitjaid tihti juba väga varases faasis oma hõlma alla võetud, eesmärgiga leida nende seast hiljem potentsiaalseid võitjaid ja maailmameistreid.
Jüri Vipsi teekond
Jüri Vips alustas vormelikarjääri 2016. aastal, mil ta maineka Prema Powerteami võistkonnas Itaalia ja Saksa F4 sarjades osales. Juba järgmisel aastal võitis Vips Saksamaa F4 meistritiitli ja pääses hooaja viimasel etapil starti ka FIA F3-meistrisarjas. 2018. aastal kihutas eestlane F3-sarjas juba terve hooaja, noppides neli etapivõitu ning saavutades kokkuvõttes neljanda koha. Sama hooaja lõpus lõi Vips käed Red Bulliga, liitus nende noortetiimiga ja kihutas kuulsal Macau GP võistlusel Red Bulli värvides.
Nüüd oli eestlasel rahaliselt veidi kergem. Red Bulli osaline toetus tagas võimaluse jätkata F3-sarjas võistlemist ka järgmisel aastal, mil Vips noppis taas etapivõite ja lõpetas kokkuvõttes jälle neljandana. Käesoleval aastal oli plaan sõita Jaapani Super Formula-sarjas ja teenida vajalikke litsentsipunkte F1 superlitsentsi tarvis, aga plaanid lõi sassi koroonaviiruse pandeemia.
Kuna noortel sõitjatel oli pandeemia ajal nii rahaliselt kui reisipiirangute tõttu keeruline erinevates vormelisarjades osaleda, leevendas FIA tingimusi F1 superlitsentsi taotlemiseks. Kihutanud Silverstone’i ringrajal nõutud 300 testikilomeetrit ja näidanud piisavat kiirust, saigi Vips eriloaga F1 superlitsentsi omanikuks.
Edukad kasvandikud
Kahe aastakümne jooksul on energiajookide tootja toetanud enam kui 80 sõitjat. Kõige kuulsamad on muidugi need, kes pääsenud F1-sarja ja seal ka edukalt läbi löönud. Aga kõik ei pääse marjamaale ja nii on nendest enam kui 80 sõitjast F1 stardijoonele jõudnud 14 õnnelikku.
Kõige kuulsam ja seni kõige edukam Red Bulli kasvandik on Sebastian Vettel, üks seitsmest noorest sõitjast, kellega Red Bull 2001. aastal oma programmi alustas. Kuulsale sakslasele pandi „käpp peale“ juba ajal, mil ta võistles veel kartautodel. Vettel on võitnud neli MM-tiitlit ja hulga etappe ja nii on Red Bullile see investeering end ära „tasunud“.
Lisaks Sebastian Vettelile on F1-sarja edutatud Red Bulli kasvandikest etappe võitnud Daniel Ricciardo, Max Verstappen ja sellel hooajal ka Pierre Gasly, kes üllatas esikohaga AlphaTauri (endine Toro Rosso) autol Monza kiirel rajal.
Üle parda
F1 maailm on karm ja läbi lüüa õnnestub seal väga üksikutel. Nii on ka Red Bulli noortetiimi, aga ka energiajookide tootja kogu mootorispordiprogrammi käsutav Helmut Marko näidanud kahe aastakümne vältel karmilt ust mitmetele sõitjatele, kes tema ootustele vastanud pole.
Autospordialastest kogemustest ja teadmistest Helmut Markol puudust pole. Alustanud võidusõidus juba kuuekümnendatel aastatel koos lapsepõlvesõbra ja 1970. aasta maailmameistri Jochen Rindtiga, jõudis Marko ka ise F1-sarja, aga tema karjäär jäi seal lühikeseks. Seevastu oli austerlane edukas sportautodel ja võitis 1971. aastal Le Mans´i 24 tunni sõidu.
Marko võidusõitjakarjäär sai ootamatu lõpu 1972. aastal, mil Prantsusmaa F1 etapil tabas teda eespool sõitnud auto alt lennanud kivi, mis läbistas kiivri visiiri ja jättis ta vasakust silmast pimedaks.
Aga tagasi sõitjate juurde, kes Helmut Marko arvates F1-sarjas läbi ei löönud. 2009. aastal sai koha Toro Rosso tiimi Sebastien Buemi, kes pidas seal vastu kolm hooaega, mille järel talle ust näidati. Seejärel on Buemi olnud äärmiselt edukas sportautodel ja elektrivormelite sarjas. Šveitslane on võitnud kolm korda Le Mans´i 24 tunni sõidu, kaks sportautode MM-tiitlit ja kroonitud meistriks elektrivormelitel.
Tema järel edutati 2012. aastal Toro Rosso võistkonda Jean-Eric Vergne, kes samuti püsis F1-sarjas kolm hooaega, ent leidis end 2015. aasta algul tööta. Ka prantslane siirdus elektrivormelitele ja võitis meistritiitlid kahel hooajal järjest. Seega ei saa öelda, et tegemist oli kehvade sõitjatega.
Carlos Sainz juunior lõi kolme hooaja järel Toro Rosso tiimis ise käega – katkestas sidemed Red Bulliga, kolis esmalt Renault´ tiimi, seejärel McLarenisse ja sõlmis tulevaks hooajaks lepingu Ferrariga.
Red Bulli karmi poliitikat on tundnud ka tänavused AlphaTauri sõitjad Daniil Kvyat ja Pierre Gasly. Juba oma debüüthooaja järel 2014. aastal Toro Rosso tiimis edutati Venemaa võidusõitja Red Bulli võistkonda, kus ta sai sõita ühe hooaja ja veel kolm etappi 2016. aasta algul, mille järel saadeti tagasi Toro Rossosse. 2017. aasta järel jäeti venelane üldse tööta ja järgmise aasta töötas ta Ferrari testisõitjana. Aga mullu kutsuti Kvyat ootamatult Toro Rosso tiimi tagasi, kus sõidab tänaseni.
Sarnane on olnud Pierre Gasly saatus, kes Red Bulli kasvandikuna sai endale koha Toro Rossos, seejärel edutati Red Bulli, aga pooleteise hooaja järel visati taas Toro Rossosse tagasi, kus ta sõidab tänaseni.
Kaks F1-sarja jõudnud Red Bulli noortetiimi liiget on kogenud tööandja poolt veelgi huvitavamat käitumist. Uusmeremaalane Brendon Hartley värvati noortetiimi liikmeks 2006. aastal ja juba 2010. aasta keskel visati sealt välja. Seejärel krooniti Hartley kahel korral sportautode maailmameistriks ja ta võitis Porsche tiimis 2017. aastal ka Le Mans´i 24 tunni sõidu. 2018. aastaks sai ta aga ootamatu kutse endiselt tööandjalt, kes pakkus talle kohta Toro Rosso tiimis, kus ta sõitis ühe hooaja ja seejärel taas vallandati.
Tänavu Red Bulli F1 tiimis kihutav Alexander Albon koges sama saatust. Juba kardispordis võisteldes nopiti ta Red Bulli poolt 2010. aastal üles, ent juba esimese hooaja järel vormelitel visati ta 2012. aastal noorteprogrammist välja. Kangekaelne Tai võidusõitja trügis aina ülespoole, saavutas 2018. aastal F2-sarjas kolmanda koha ja sai järgmiseks aastaks kutse Toro Rosso põhisõitja kohale, kust ta juba poole hooaja järel Red Bulli tiimi edutati.
F1 sarja ei jõudnudki
Nagu juba mainitud, on Red Bulli noorteprogrammist läbi käinud enam kui 80 sõitjat, kellest F1-sarja on jõudnud vaid 14. Seega on ligi viis korda rohkem neid, kes juba varem programmist välja jäänud. Näiteks edukas Portugali sõitja Antonio Felix da Costa võeti Red Bulli programmi 2012. aasta algul, aga ta püsis seal vaid kaks hooaega. Sellega tõusis andekal sõitjal ka tee F1-sarja püsti, sest vormelisarjades jätkamiseks polnud raha. Mõne hooaja järel DTM turismiautode sarjas siirdus da Costa elektrivormelitele, mille meistritiitli ta tänavu suure ülekaaluga võitis.
2015. aastal võeti Red Bulli hõlma alla andekas Briti sõitja Callum Ilott, aga kuna ta ei suutnud F3-sarjas Max Verstappeni saavutusi korrata, visati juba aasta järel programmist välja. Noore briti noppis üles Ferrari ja tänavu hoiab Ilott enne viimaseid etappe F2-sarjas teist kohta. Edukas on olnud pärast Red Bulli noortetiimist lahkumist ka Neel Jani karjäär, kes võitnud sportautodel Le Mans´i sõidu ja MM-tiitli.
Tulevikulootused
Tänavu hoiab F2-sarjas enne hooaja lõppu kolmandat kohta Yuki Tsunoda, kel lisaks Red Bullile ka Honda toetus. Jaapanlasel on seljataga ka testisõidud AlphaTauri autoga ja tõenäoliselt võib teda juba järgmisel aastal F1-sarjas AlphaTauri põhisõitja rollis näha.
Peale Tsunoda võistles tänavu F2-sarjas ka Jehan Daruvala. FIA vormel-3 sarjas aga kihutasid tänavu koguni neli noort Red Bulli sõitjat – Jack Doohan, Dennis Hauger, Liam Lawson ja Igor Fraga. Ja kaks veelgi nooremat sõitjat, Jonny Edgar ja Jak Crawford, võistlesid Saksa F4-sarjas, kus saavutasid kaksikvõidu.
Aga kes neist ja kas üldse F1-sarja jõuavad, näitavad lähiaastad.
