Seda esialgu siiski vaid õige vähestel. Pärast viimast Concorde’i liinilendu Londoni ja New Yorgi vahel 23. oktoobril 2003. aastal said esimestena lühikest, ent kiiret ja kõrget lendu nautida firma Virgin Galacticu looja sir Richard Branson koos mõnede kaaslastega lennuvahendil SpaceShip Two Unity. See annab lootust mitmetele nimetatud firmast piletiostnutele – sealhulgas ka ühele eestlasele – et lähiaastatel saab minna imetlema maakera kosmosepiiril lennates.
Aerion loobus
Mitmetest helikiirust ületavate ärilennukite projektidest jõudis kõige kaugemale 2003. aastal loodud USA firma Aerion Supersonic. Pärast lennuki erinevate konfiguratsioonide kaalumist, otsustati kolme mootoriga variandi kasuks, mis sai tähistuse AS2.
2019. aastal kaasati lennuki loomisesse Boeing. Aasta varem saadi nõusse GE Aviation, et luua vajalike omadustega mootorid Affinity.
120 miljonit dollarit maksvate AS2 ostusoovi väljendasid teiste seas kaks tuntud ärilennunduse firmat NetJets ja Flexjet, kusjuures mõlemad kavatsesid osta neid 20. AS2 tellimuste koguväärtuseks hinnati enam kui 11 miljardit dollarit, kuid selle raha täissummas kättesaamiseks peaks olema valmisehitatud lennukid, mida tellijale üle anda. Katselendudeni loodeti jõuda 2024. aastal, kuid selle aasta maikuus teatas firma, et tema rahalised võimalused on ammendunud ja projektiga ei jätkata.
Uudis polnud eriti üllatav, sest eelmise aasta sügisel otsustas kõrvale astuda Boeing. GE on nõutu, sest loodud mootorile Affinity uut klienti leida on pehmelt öeldes raske. Veel märtsikuus teatas Aerion kavatsusest alustada peagi 50kohalise reisilennuki AS3 projektiga, mis lendaks helist neli korda kiiremini.
Boom jätkab
Kiire reisilennuki loomisega jätkab aga teine USA firma Boom Supersonic. Hiljuti said nad suurepärase uudise, et lennufirma United Airlines vormistas tellimuse 15 lennuki ostuks, lisaks on lepingus kirjas 35 ostuoptsiooni.
Boom Supersonicu välja töötatud Overture’i reisijakohtade arvuks on pakutud vahemikku 65-88, lennukiiruseks 1,7M ehk mõnevõrra vähem kui kaks helikiirust. Eelmise aasta suvel lepiti Rolls-Royce’iga kokku, et Briti mootoritootja ehitab jõuallikad Overture’i jaoks. Neid paigutatakse lennukile kolm, kaks tiibade alla ja üks sabasse.
NASA katsetab
Lockheed Martini eksperimentaallennuki X-59 Quiet Supersonic Technology (QueSST) ehitus on jõudnud nii kaugele, et esimene lend on kavandatud järgmisse aastasse. Umbes poolteist korda helist kiiremini lendava katselennuki loomise eesmärk on leida lahendus, mille puhul ei tekiks helist kiirema lennu puhul maapealseid elanikke häirivat lööklainet. Loa saamisel Concorde’i liinide avamiseks USAsse oli lendudega kaasnev lööklaine oluliseks takistavaks teguriks.
Pärast esimesi lennukatsetusi hakkab X-59 lendama USA erinevate asumite kohal ja lisaks tavapärastele mõõtmistele kogutakse elanikelt andmeid, kuidas nad tajusid lennuki tekitatud müra. Paika pandud ajakava tähendab aga, et katsetuste lõplikud tulemused pole lennukiehitajatele veel lähiaastatelgi abiks.
Skeptikute vaade
Mõnede analüütikute meelest pole ülehelikiiruselistele reisilennukitele lihtsalt turgu. Paradoksaalsel kombel – mida kiiremini ja kaugemale lennata – seda vähem leidub lennu alustamiseks sobivat aega.
Euroopa poolt vaadatuna. Kui suunduda hommikul Ameerika lääneranniku suurlinnadesse, siis jõutakse sinna hilisöistel tundidel, kui kohalikud alles magavad. Kui lennata ida poole, siis seal valmistutakse tööpäeva lõppu tähistama. Keset päeva leiaks saabumisaega silmas pidades võib-olla pisut parema väljumisaja. Seevastu õhtune lend tähendaks välja magamata ööd ning paratamatult tuleks ajavahega kohanemiseks ja lennuväsimusest ülesaamiseks enne nõupidamislaua taha istumist mõnda aega hotellis viibida.
Seetõttu eeldatakse, et ärireisija eelistab võimalust lennata pigem kauem, kuid hotellitoaga võrreldavates tingimustes. Isegi reisilennukite kõrgema hinnaklassiga salongides on lootust täispikkuses voodiks muudetaval istmel end lõpuks korralikult välja magada. Emiratesi A380-s saab ka duširuumi kasutada. Rääkimata suurematest ärilennukitest, mille salong ongi nagu hotellituba.
Maikuus avaldatud teade, et prantslaste Dassault täiendab oma mudelivalikut senistest mahukama Falcon 10X-ga, kinnitab senist suundumust.
Suve seisuga on maailma pikim lennuliin New Yorgist Singapuri, mis sageli ka üle Eesti lendab. Võib uskuda, et enam kui 18tunnisel lennul tekib mõnelgi reisijal tahtmine kiiremat sõiduvahendit kasutada. Kuid Boom Overture´i kavandatav lennukaugus on vaid pisut enam kui pool nimetatud liini omast. Austraallaste kauaaegne unistus vahemaandumiseta lendudest Sydney ja Londoni vahel tugineb lootusele, et kas Airbus või Boeing lisab oma mõnele senisele mudelile väheke lennukaugust juurde. Paaril lähemal aastakümnel ülipikkadele liinidele kiiret reisilennukit oodata ei ole.
Concorde’i kogemus
Venelaste Tu-144 ja prantslaste-brittide Concorde’i loomist on peetud eelkõige maineprojektideks, mille äriline tasuvus oli suure miinusmärgiga. Ameeriklased loobusid oma ülehelikiiruselise reisilennuki Boeing 2707 kavandamisest juba 1971. aastal.
Põhiliiniks oli Concorde’il ühendus Pariisist ja Londonist New Yorki. Prooviti ka paljude teiste sihtkohtadega, kuid kõigist neist peagi loobuti. Tellimuslennud näitasid, et lennukit sooviti mitte tema kiiruse pärast, vaid elamuslennuks eksootilise lennuki pardal. Londonist jõuluvanale Rovaniemisse külla sõiduga ei saanud ju ometi olla nii kiire, et tavalennuk ei sobinuks.
Air France’i lennuõnnetuse puhul aastal 2000, mis kahtlemata kiirendas Concorde’ide muuseumitesse saatmist, oli samuti tegemist elamuslennuga. Saksa turistid sõitsid kokku Pariisi, kust pidid helist kiiremini New Yorki ruttama, et järgnevalt nautida pikka laevareisi Ecuadori. Rajal olnud varem startinud DC-10 mootorist eraldunud detail purustas aga Concorde’i tiiva kütusepaagi ja lennuk kukkus lennuvälja lähedal põlevana alla.
Pole välistatud, et tavalennureisijatele jääb majanduslikel põhjustel veel kauaks kehtima senine mitteametlik, olemasolevast lennutehnikast tingitud kiirusepiirang ning kiiremad lennud hakkavad toimuma hoopis mujal.
Marsi reisidest võib küll unistada, kuid palju reaalsem on püsiva uurimisbaasi loomine Kuul. Sinna lendamiseks on kiirus tõesti oluline. Pärast baasi sisseseadmist Maa ustavale kaaslasele on sinna ehk oodatud peagi ka jõukad turistid. Loodetavasti esialgu veel ei probleemitseta selle üle, kas need lennud Kuu kliimat kuidagi mõjutaksid.
