„See tegelane hakkab lendama nagu lind, ainult et palju-palju kiiremini“ – umbes nii olevat öelnud katselendur Alvin „Tex”Johnston 15. juulil 1954, kui kella 15.30 paiku ronis välja Seattle’is Boeingu lennuväljale maandunud lennumasinast.
Lendavad komandopunktid ehk nn viimsepäevalennukid on mõeldud väga tõsise kriisi või sõja korral riigi kõrgema juhtkonna löögi alt äraviimiseks, aga ka riigi strateegiliste vägede juhtimiseks pärast maapealse juhtimisstruktuuri hävimist.
Vajadus sellist
Eelmise aasta kohta öeldi, et see on aasta, mida Boeing sooviks unustada. Põhjuseks loomulikult 2019. aasta märtsis kehtestatud üldine lennukeeld Boeing 737 MAX-seeria lennukitele.
Detsembris teatas Soome kaitseministeerium, et Soome õhujõududele uue hävituspommitaja leidmiseks ellukutsutud konkurss HX Fighter program lõppes Lockheed Martin F-35A Lightning II võiduga.
Lockheed Martin F-35 loodi programmi Joint Strike Fighter (JSF)
2019. aasta märtsis möödus 50 aastat ülehelikiirusega reisilennuki Concorde esmalennust. Ülehelikiirusega hävitajad ja ka pommitajad olid mitmete riikide õhujõududes kasutusel juba 1960ndate aastate alguses.
Jaapanlased on tuntud oma elektroonika- ja autotööstuse poolest, kuid tõusva päikese maal loodi omal ajal ka lennunduse ajalukku sügava jälje jätnud superhävitaja Zero (Zeke).
Kuigi reaktiivmootor ületab oma võimekuselt lennunduses senini samuti kasutatavat kolbmootorit mäekõrguselt, on nende kasutamisele võtmisel omad tehnilised raskused.