Seda siiski vaid juhul, kui seekordne riigihange õnnestub ja tulemust ei vaidlustata. Optimismiks erilist põhjust pole.
Juulis 2008 võitis Saaremaa liini teenindamise konkursi aastateks 2008–2013 Estonian Air ja oktoobrist hakati lendama mandrilt Kuressaarde kaheksa korda nädalas 33kohalise lennukiga Saab 340. Saarlased polnud lennuühendusega rahul, kusjuures põhjuseks polnud mitte lennuki suurus, vaid sagedased lendude tühistamised. Mais 2012 võttis liini teenindamise üle Avies, lendama hakati 19kohaliste lennukitega Jetstream 31 ja L-410UVP.
1. aprillil 2016 peatas Lennuamet lennuohutuse huvides päevapealt Aviesi lennuettevõtja sertifikaadi ja lennuühendus saartega katkes. Avies pakkus ajutise lahendusena Poola lennufirma Sky Taxi lennuki Saab 340 kasutamist, kuid sellest keelduti. Uue konkursi saarte lennuliinide teenindamiseks 2019. aasta maini võitis Leedu firma Transaviabaltika. Juunist 2016 kuni tänaseni lendab Transaviabaltika 12 korda nädalas Tallinnast nii Kärdlasse kui Kuressaarde. Reeglina on kasutatavaks lennukiks varem Aviesi käsutuses olnud Jetstream 32 ES-PJR.
Uued tingimused
2017. aasta septembris tuli Saaremaad külastanud peaminister Jüri Ratas järeldusele, et Kuressaare liinile on vaja suuremat lennukit. Järgmisel aastal kuulutati välja uus riigihange lennuühenduseks saartega aastatel 2019–2024. Nõudmised lennukite osas seekord erinesid. Kärdlasse võis lennata jätkuvalt 19kohaline, kuid Kuressaare liinil vähemalt 33 reisijat mahutav lennuk. Kahel Eesti lennufirmal Airest ja Nyxair on kasutada täpselt sobivad lennukid Saab 340 ning nad osalesid hankel Saaremaa liinile oma pakkumisega. Nordica panustas riigihankes märgatavalt suurema, tütarfirma Regional Jeti lennukiga ATR 72 ja hankest ei jäänud kõrvale ka Transaviabaltika. Hanketingimustes oli ühe kriteeriumina kirjas CO2 emissiooni tase. Novembris hange tühistati, sest turbopropellermootoritega reisilennukite kohta polnud võimalik esitada tõendatud andmeid emissiooni suuruse kohta. Kuulutati välja uus hange ühe olulise erinevusega. Kuressaare liinil sooviti nüüd näha vähemalt 40kohalist lennukit ja Saab 340 pakkujad jäid vaatamata protestidele mängust välja. Vaidlused selle üle, kas võitjaks kuulutada Nordica/Regional Jet või Transaviabaltika, päädisid mais 2019 riigihangete vaidlustuskomisjoni otsustega tühistada ka selle hanke tulemus.
Vanus pole/on oluline
Seekordse, 16. septembril 2019 avatud riigihanke esialgses versioonis oli võrreldes eelmisega tehtud kaks olulist muudatust. Hindamiskriteeriumitest on kõrvaldatud lennuki vanus ja enam ei pea näitama, millise konkreetse lennukiga kavatsetakse teenust osutada ja mis on asenduslennukiks. Vanuse väljajätmist põhjendati asjaoluga, et lennuki vanus on seotud vaid kere valmistamise kuupäevaga, kõik muud osad, sealhulgas mootorid, võivad olla uute vastu vahetatud. Nordica pole sellise põhjendusega nõus ja kahtleb, kas ta vähenenud võiduvõimaluse tõttu uues hankes üldse osaleb. Eks tavaloogikagi ütleb, et vanema tehnika hooldus- ja remondikulud on pigem kasvavas, töökindlus aga kahanevas trendis. Isegi kui vana lennuki mootorid ongi vahetatud, siis ikka samatüübiliste, vaevalt et uuemate ja ökonoomsemate vastu. Konkreetse lennuki äranäitamist pole Nordica-taoliselt firmalt tõesti mõtet nõuda. Pole ju tähtis, millise seitsmest Regional Jeti ATR 72st ta Kuressaare liinile paneb. Suure tõenäosusega võidab hanke aga lennufirma, millel on reaalselt kasutada vaid mõni nõuetele vastav lennuk.
Õige pea pärast konkursitingimuste avalikustamist teatasid saarlased oma maavanema kaudu, et nad ei soovi näha Saaremaa liinil lendamas vanemat kui 20 aasta vanust lennukit. Majandus- ja taristuminister oli sama meelt ja oktoobris lisati lennuki piirvanuse nõue ühes pakkumiste tähtaja nihutamisega ühe kuu võrra.
Napp valik
Kui jätta kõrvale eksootilised ja ajaloolised mudelid, siis 40kohaliste reisilennukite klassis on vaid üks mõistlik valik ja see on ATR 42. Lennukit on ehitatud alates 1984. aastast ning temast on kolm põhiversiooni ATR 42-300, ATR 42-500 ja praegugi toodetav ATR 42-600. ATRi peamise konkurendi Bombardieri tootevalikus olid neli Dash 8-seeria versiooni, sealhulgas ka 50kohaline, kuid nüüd on tootmises vaid 76–90 kohaga Q400. Tuttav lennuk Tallinnas, üks airBalticu Q400 isegi baseerub siin.
Aasta varem näitas airBaltic üles teatud huvi väljakuulutatud hanke vastu, kuid oma pakkumist ei teinud. Juba lähitulevikus soovib airBaltic täielikult üle minna ühele lennukimargile, milleks on A220-300, ning loobuda Q400 ja ka Boeing 737 kasutamisest. airBalticu tulevikuvisioonis ilmselt Saaremaale lendamisel kohta pole.
Lähipiirkonnas on lennukid ATR 42 olemas Taani firmal Danish Air Transport (DAT), mille tütarfirma DAT LT asub Leedus. DATi ATRid on Tallinna liinidel varemgi lennanud, neid kasutasid omal ajal Estonian Air ja Nordica oma lühematel liinidel ning ka Finnair on mitmelgi korral oma Tallinna liinile DATi lennuki pannud. Justkui proovilendudena tegi Transaviabaltika kaks aastat tagasi mõned lennud Tallinnast saartele DAT LT lennukiga ATR 42-300. DATi lennukipargis on kolm üle 30aastast ATR 42 versiooni 300 ja kaks lennukit ATR 42-500, millel vanust veidi enam kui 20 aastat. Neil on ka uued ja suuremad lennukid ATR 72-600 ehk sama mudel, mis Regional Jetilgi.
Kui riigihanke korraldaja meelest aitab hanketingimuste leevendamine kaasata rohkem firmasid, siis see ei pruugi nii olla. Täisjõus reisilennuki jaoks jääb kolm lennutundi päevas ilmselgelt väheks, Tallinnas baseerudes peaks tal lisaks kahele Saaremaa lennule siin rohkem tööd leiduma.
Riigihanke pakkumiste esitamise uus tähtaeg on 20. detsember, seega jõuludeks peaks olema rohkem teada, mis järgmisel viiel aastal kohalikel lennuliinidel toimuma hakkab.
