Ja nüüd see ongi käes – lõpuks on ta kohal. Eelmine selline väga pikk ja pingeline ootamine toimus siis, kui Yamaha töötas Ténéré 700 väljaarendamisega. Aga Ténéré-ootamise aastad olid lühikesed, võrreldes sellega, kui kaua on oodatud uut BMW boksermootoriga maastikutsiklit.
Muidugi, meil oli F 800 GS ja keegi meist ei tohiks viriseda ega kurta. F 800 GS ei olnud küll ligilähedaseltki tuledega krossikas, aga keegi ka ei oodanud temalt seda. F 800 GS oli täiuslik selles, mida ta tegema tuli – pakkuda korraga kõike ja saada selle kõigega ka hakkama. Ma üldjoontes tean seda isiklikust kogemusest, sest kui ma mitmed aastad tagasi F 800 GS-i ostsin, siis sõitsin sellega esimesel koosveedetud hooajal 18 000 kilomeetrit igasugustel teedel – ja see koorem oli kerge ning teed lühikesed.
Aga midagi oli paralleeluniversumis (niimoodi viidatakse F 800 GS-i rida-2 mootorile) parandamatult puudu ja see miski oli boksermootor. Sellest polnud võimalik saada üle ega ümber. F 800 GS-i Rotaxi mootor oli raudkindel tööhobune, aga midagi tema hääles ja iseloomus jäi poolele teele. Kõik said aru, et oleks ainult olemas samalaadse konfiguratsiooniga kergemapoolne boksermootoriga mudel, oleks kõik mured igaveseks kadunud. Aga seda mudelit ei tulnud ega tulnud. R 1150/1200/1250 GS seda muret lahendada ei saanud, sest nad olid lihtsalt liiga suured. Ja nii me ootasime ja mitte aastaid, vaid tegelikult aastakümneid.
Nüüd on ootamine lõppenud ja võin öelda, et just täpselt seda tsiklit me näha tahtsime. 109 hobujõudu ja iseloomulik boksermootori kõrin. Madal raskuskese ja kõrge kliirens. Maastikuvõimekus ja stabiilsus kiirteel. Paljud neist omadustest on korraga olemas mitmetel matkatsiklitel. Aga BMW inseneridel ja disaineritel on õnnestunud lisada kogu komplektile veel ka ajaloo lähedaloleku tunne ja biitlite-efekt.
Jah, misasi on biitlite efekt? See, kui sa tunned teost või muusikut või mootorratast vaadates, et ta saab kuulsaks. Mitte miski pole seda veel kinnitanud, aga sa juba tead kindlalt, et nii läheb. Turg on häid mootorrattaid täis, aga BMW R 12 G/S on nii silmatorkav ja eristuv, et ta saab kindlasti kuulsaks. Tõsi, suurt R 1300 GS-i ta müüginumbritelt ilmselgelt üle ei löö, aga neid, kes reaalselt vajavad tõsist maastikuvõimekust, ongi alati palju vähem, kui neid, kes vajavad ülimugavat matkatsiklit.
BMW R 12 G/S on väga ilus mootorratas. Visuaalselt jääb mulje, et mootor on kõige kese ja ülejäänud tsikkel on täpselt selle järgi ümberringi joonistatud. Selline visuaalne efekt tekib mõnikord väga hästi teostatud custom-mootorrataste geomeetriat vaadates. Mootori visuaal on andnud oma kompositsioonireeglid ja kõik ülejäänu on tasakaalustatud mootori massiivse gravitatsiooni ümber. R 12 G/S-i geomeetria tasakaalustub just täpselt niimoodi boksermootori madala raskuskeskme ümber.
Igatahes sai Ducati DesertX endale karismaatilise konkurendi, aga nende tsiklite iseloomud on piisavalt erinevad ja piisavalt selgelt väljendunud, nii et mõlema potentsiaalsed piloodid tunnevad kohe enda eelistuse ära.
Minu esimene sõidupäev sattus laussajule, nii et Muraste discgolfipargist oli saanud Muraste veepark. Tsiklile see mingit erilist väljakutset ei esitanud ja pildistamisel see isegi sobis R 12 G/S-i olemuse ja iseloomuga, aga kohalesõit andis suvise sõidurõõmu asemel pigem hea võimaluse testida vihmarežiimi. Sai selgeks, et Rain- ja Road-režiimid on piisavalt erinevad (mida tegelikult ju ongi vaja), ja Rain-režiimis on paksus vihmas päris turvaline sõita. Kuiva tee peal oli hiljem Road-režiimis hästi näha, et loomulikult pole 109 hj bokseri kiirendus mingi tasakaalukas adra järel astumine. Teravust on kogu raha eest.
BMW R 12 G/S-i otsene eelkäija oli R 80 G/S, mille tootmine algas 1980. aastal ja kestis aastani 1987. Ajaloolises ja insenertehnilises plaaniks on piisavalt arutatud, et kes võiks olla nii hull, et teeb maastiku-mootorratta, millel on lai boksermootor ja kardaanülekanne? Kuidas selline asi peaks mudas ja kõrbes sõitma?
Selgus, et BMW inseneridel oli olnud valgustatud nägemus. See leiutis sõitis mudas ja kõrbes ja mitte vähe. Sisuliselt pandi R 80 G/S-iga alus adventure-mootorrataste suurele ja elujõulisele põlvkonnale – uus kontseptsioon osutus väga edukaks.
Oma osa idee levimise edus oli kindlasti ka muljetavaldavatel sporditulemustel. 1981. aastal võitis Hubert Auriol R 80 G/S-iga Dakari ralli. 1983. aastal tegi ta seda uuesti. Gaston Rahier võitis 1984. aasta Dakari. Ja edasi ka 1985. aasta Dakari.
R 12 G/S-i nimes on Gelände/Straße jälle oma vana ajaloolise kaldkriipsu tagasi saanud. Ega keegi kuigi sageli ei mõtle, et G/S tähendab maastiku ja asfaldi tasakaalu. Aga samamoodi ei mõtle keegi kunagi, mida tähendab näiteks KTM (ma ei ütle teile).
Kui ma käiksin ringi, sularahapakk taskus, ja koguksin tsikleid, oleks BMW R 12 G/S juba minu kollektsioonis. Väga häid ja ilusaid tsikleid on palju, aga see on üks parimatest. Ta oleks kollektsiooni au ja uhkus. Ja lisaks oleks ta kogu aeg porine. Sest garaažis ta küll seisma ei hakkaks.
