Suured torud

Veiko Tamm
01.02.2019

Lugejal, kes oleks sattunud Dirty Harry .44 Magnumi ette, ei jäänuks üle muud kui vaid küsida: „Kas ma olen õnneseen?“ Loomulikult, sest tegu oli maailma kõige võimsama käsitulirelvaga, mis piltlikult võis viia ühe lasuga inimesel pea otsast. Aga peale selliste müristajate on ju tohutu hulk väiksemaid. Huvitavamail neist peatuks lühidalt.

Eespool öeldud raskekaalulise küsimuse esitas Clint Eastwoodi kehastatud detektiiv Dirty Harry Callahen praeguseks filmiklassikaks saanud režissöör Don Siegeli 1971. aasta kultusfilmis „Dirty Harry“ („Räpane Harry“) maas lebavale sarimõrtsukale. Film pani aluse sedalaadi politseifilmide žanri tekkele. Mees oli vägev, relv oli vägev, sarimõrtsukas andis alla... Kuid kas Harry väide oma relva kohta – the most powerful handgun in the world – vastas tõele?

Filmis oli Harry „kahuriks“ Smith ja Wesson Model 29 .44 Magnum. Ja vastus on – nii ja naa, sest see relv oli tõepoolest toona võimsaim masstootmises olnud revolver, mida sai osta pea igast, ka väikseima linna relvapoe letist, ja ta jäigi võimsaimaks kommertskäsitulirelvaks kuni aastani 2003. Ent temast kurjemaid tukke oli ka toona veel mitmeid. Relva kaliiber ainuüksi ei määra tema võimsust – loeb padrunis kasutatud püssirohu iseloom (keemiline koostis, põlemiskiirus, osakeste suurus ja kuju), hulk, raua pikkus, kuuli mass, algkiirus jpm. Füüsika algtõdedest me teame kineetilise energia valemit E=mv2/2, kus m on liikuva keha mass ning v tema kiirus. Peale selle iseloomustab kuuli palju muid tegureid – laialipaiskumine (kõrvalekaldumine), pidurdustakistus, soomuse jm materjali läbivusvõime jne. Seega polekski siin vallas rääkida ühest ja parimast õige.

Vaatame siis käsitulirelvade liidreid lähemalt - loe veebruari Tehnikamaailmast!

Sarnased artiklid