„Oleme käsitulirelvade hankimises teinud tihedat koostööd Kaitseväega ning välja selgitanud parima võimaliku lahenduse kaitseväe vajaduste ning turul pakutavate toodete vahel. Eesmärk on saavutada hanke tulemusena Kaitseväe nõetele vastav parima hinna-kvaliteedi suhtega relvastuse kasutusele võtmine ning edaspidine elutsükli tagamine operatiivsuse hoidmiseks,“ märkis RKIK relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.
Hetkel on käimas kuulipildujate hange, mille kohaselt hangitakse Kaitseväele ja Kaitseliidule ligi 500 kuulipildujat. Hanke raames vahetatakse osaliselt välja varasemalt teenistuses olnud kuulipildujad MG-3. Uued kuulipildujad on kergemad ning ergonoomilisemad kui varem ning lisaks saab neile peale panna erinevaid lisaseadmeid ning sihikuid. Hanke tulemusena sõlmitakse 7aastane raamleping, mille kogumaht on 24 miljonit eurot. Eeldatav tarneaeg on aastal 2023.
Lisaks kuulutatakse lähiajal välja snaipripüsside hange, mille eesmärk on täielikult üle minna 8,6 mm kaliibrile, millega on võimalik tagada suurem laskeulatus. 7aastase raamlepingu kogumaht on 12 miljonit eurot.
„Uute relvade soetamine on märkimisväärne samm Eesti kaitsevõime tugevdamisel. Tegemist ei ole mitte ainult vana relvastuse väljavahetamisega uute vastu, vaid tänapäevaste sihtimisseadmete kasutusele võtuga kaasneb märkimisväärne efektiivsuse tõus. Sõdurid suudavad uute relvadega kiiremini ja täpsemalt lasta, olgu öö või päev,“ märkis kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel.
Samuti on võetud fookusesse Kaitseliidu relvastuse uuendamine. Kaitseliidu käsitulirelvade varustus täieneb Norra püstolite Glock-17 ja automaatrelvade R20-ga, mis vahetavad välja Kaitseliidu maakaitseüksustes seni kasutuses olevad automaadid AK-4. Lisaks käsitulirelvadele ja automaatrelvadele on plaanis kasvatada ka Kaitseliidu tanktitõrje võimekust. Eeldatav tarnete aeg on 2023. aastal.
„Palju suuri ja väikseid muudatusi kokku teeb sellest sõduri jaoks hindamatu tööriista, mis võimaldab varasemast kiiremat ja täpsemat laskmist, sõltumata laskeasendist või kantavast individuaalvarustusest,“ lisas Kaitseliidu tagalaosakonna ülem major Mehis Anni.
Uued automaatrelvad on efektiivsemad, kergemad, kasutaja jaoks lihtsamalt käsitletavad ja ergonoomilisemad. Näiteks on igal relval standardina punatäppsihik ja võimalus seadistada kaba pikkust, lisaks saab kasutaja relvale paigaldada lisavarustust nagu 40 mm relvaalune granaadiheitja, lasersihik, öölamp, summuti jm. Esimesed käsitulirelvad jõuavad Kaitseliitu 2022. aasta esimeses pooles.
