Kolme tiivikuga Sikorsky
Teodor Luczkowski
01.06.2019
2. detsembril 2018 näidati kopterit Defiant ajakirjanikele tõestamaks, et vaatamata viivitustele ollakse päris lähedal lennukatsetustele. | Lockheed Martin

Tavaliselt on kopteril kaks tiivikut, üks neist on peatiivik ja sabas asub tüürpropeller. On ka kahe peatiivikuga koptereid, mille puhul pole vajadust tüürpropelleri järele. Sikorsky hakkas aga looma kolme tiivikuga koptereid.

Kopteri kui sellise paljude eeliste kõrval on mõned puudused, mille seas üheks oluliseks on suhteliselt aeglane edasiliikumiskiirus. Kopterile on kiirust püütud lisada mitmel moel, Sikorsky pakub nüüd lahendusena sabas olevat ristipidi paigutatud propellerit.

 

Kolmas mudel

Sikorsky-Boeing SB>1 Defiant™ on Lockheed Martini gruppi kuuluval Sikorskyl kolmas sarnase konfiguratsiooniga kopterimudel. Esimene oli puhtalt tehnoloogia katsemudel tähistusega X2. Aastatel 2008–2011 tehti kokku 23 lendu, 2010. aastal saavutati tippkiiruseks 468,6 km/h. 2015. aastal sai lennuvalmiks oluliselt suurem mudel S-97 Raider, kus lisaks kahele meeskonnaliikmele on ruumi veel kuuele sõjaväelasele. Eelmisel aastal saavutati kiirus 370 km/h, sihiks on jõuda X2 maksimumkiiruseni. Kõige uuemaks mudeliks on koostöös Boeinguga valminud SB>1, mis mahutab võrreldes Raideriga kaks korda enam relvakandjaid. SB>1 suurim stardimass 14 500 kg ületab S-97 oma kolmekordselt. Jõuallikateks on vähemalt esialgu kaks Lycoming T55 mootorit, mida kasutavad ka populaarsed CH-47F Chinook kopterid, tulevikus võivad T55 asemel olla uuemad mootorid. Kahe mootori ja kolme tiiviku vahelist jõuülekannet pole arusaadavalt lihtne projekteerida. Nii tuligi transmissioon pärast maapealseid katsetusi ümber teha ja seetõttu toimus esmalend alles selle aasta märtsis.

 

Erinevad lahendused

SB>1 edasine käekäik sõltub paljuski kaheetapilise hanke tulemustest. Esmalt oleks hea võita demomudelite jõukatsumine JMR-TD (Joint Multi-Role Technology Demonstrator) konkursil, kus on vastas Bell mudeliga V-280 Valor (TM, 9/2018). Valorile annavad kiiruse pööratavad peatiivikud ja katselende on Bell jõudnud teha juba enam kui aasta. Favoriidiks võibki pidada Valorit, sest lisaks varasemale valmissaamisele kasutab Bell sarnast tehnoloogiat nagu USA relvajõududes ennast tõestanud kopterlennuk Bell-Boeing V-22 Osprey. Kuid kui Defiant jääbki kaotajaks, võib X2-ga alguse saanud tehnoloogia tulevikus siiski elujõuliseks osutuda. Varemgi on USA õhujõudude konkursi kaotaja hiljem edukas olnud. Kerge hävitaja valikul ligi pool sajandit tagasi jäi YF-17 alla YF-16-le, kuid esimese baasil loodud F/A-18 Horneti uued versioonid on senini tootmises.

Tulevikukopterite FVL (Future Vertical Lift) relvastusse võtmisega aega on, see ei toimu varem kui kümne aasta pärast. Selleks ajaks on enamik praegustest otsustajatest juba vahetunud ning vabalt võib osutuda, et kopterlennukitele lisaks vajatakse siis ka kiireid kolme tiivikuga koptereid.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid