Need paremad palad

Raimo Ylönen
Glen Pilvre
29.01.2019

Kas hea mobiil peab maksma tingimata neljakohalise summa? Kindlasti mitte. Paljud tippmudelite omadused on kättesaadavad lausa kordades väiksema hinnaga ning mõnesaja euro eest saab täiesti korraliku taskutelefoni. Ausalt öeldes paneb nii mõnigi neist mobiilidest juurdlema, kas neljakohalised numbrid hinnasiltidel pole seal ainult seetõttu, et leidub maksjaid.

Honor 8X

Huawei P20 Lite

Motorola One

Samsung Galaxy A6+

Xiaomi Mi A2

 

Võrdlusetalon

Nokia 7.1

Mobiili ostul pole mõistuse hääl tihtilugu kõige kuuldavam. Meeldigu või mitte, aga suurt rolli mängib reklaam – nii otsesel kui varjatumal kujul. Kui sõpradel või niisama tuntud nägudel on juba peos kallihinnaline uudismudel, on kiusatus ka ise sellise alla ebamõistlikult suur rahahulk paigutada.

Kui veel paar aastat tagasi tundus neljakohaline hinnanumber mobiili eest midagi täiesti absurdset, siis nüüd on tuhat-pluss hinnaklass tippmudelite puhul pigem reegel. Sellegipoolest teevad suurima käibe ikkagi 300–400 eurot maksvad telefonid ning uuemad „keskmikud” pole üldsegi kehvad – vastupidi. Kui mõistlikult valida, saab korraliku seadme kätte isegi vähem kui 300 euroga. Samuti pole üldse võimatu, et parimad keskklassi mudelid teevad tuule alla aasta- või paarivanustele tippudele – aga juhtub ka vastupidist.

Seekordsesse testi valitud Huawei P20 Lite, Honor 8X, Samsung Galaxy A6+, Xiaomi Mi A2 ja Nokia 7.1 ei pea end igatahes halvasti tundma ka võrdluses kallimate mudelitega.

 

Erinevused vähenevad

Tundub, et sisulised erinevused odavamate ja kallimate mobiilide vahel on vähenemas. Peaaegu tippklassi näitajatega telefoni võib kätte saada tippmudelist oluliselt parema hinnaga. Enamasti on sellisel puhul tootjateks Hiina firmad.

Kui üldistada, siis erinevusteks on jõudlus, mälu (nii töö- kui salvestusmälu) maht ning kaamera kvaliteet ja funktsionaalsus. Odavamas hinnaklassis reeglina ei leia optilist suumi, video superaeglustust ja optilist stabilisaatorit. Küll aga on odavamateski telefonides juba kaks põhikaamerat ning hämaraski pole pildikvaliteet enam liiga halb.

Opsüsteem pole keskmise hinnaklassi mobiilidel enamasti küll kõige viimane väljalase, milleks täna on Android 9 Pie, vaid eelmine – Android 8 Oreo.

Veidi kesisem jõudlus avaldub eelkõige graafika puhul – nagu näiteks graafikarohkeid mänge mängides. 

 

Mõistlik telefon mõistliku hinnaga

Loomulikult saab kõigi võrdluse telefonidega (ka) rääkida ning üldse mitte halvemini, kui kordades kallimate tippmudelitega – telefoni hinnal ja kõneomadustel pole reeglina palju seost – kui üldse. Ühenduvus  ja kõnekvaliteet oli kõigil võrdluse aparaatidel igati hea.

Ka akude vastupidavuse osas ei saa nuriseda. Keskmise kasutuse puhul saab ööpäeva kindlasti hakkama ning kohati lausa paar – mis on nutitelefonide mõõtkavas igati hea tulemus.

Väikestest miinustest hoolimata pakuvad kõik võrdluse telefonid eeskätt väga head hinna ja kvaliteedi suhet – erinevalt ülihindadega tippmudelitest. 

Ka välimust pole põhjust häbeneda, kui on vaja telefon lauale asetada – pigem vastupidi –, kellele ei meeldiks soodne, aga see eest kena ja võimekas mobiil.

 

Tootjate huvi on üks – müüa võimalikult palju mobiile, et teenida võimalikult palju raha. Kõigepealt tutvustatakse uusi funktsioone küll ülihinnalistes tippmudelites, ent tihe konkurents toob need kiirelt ka madalama hinnaklassi seadmetesse.

Tulemused leiad veebruarikuisest Tehnikamaailmasr.

Sarnased artiklid