Aasta on taas läbi saanud ja uusimad tippmudelid müügilettidel. Üllatusi, vähemalt selle sõna otseses tähenduses, siiski pole – märksõnadeks on endiselt parem kaamera, ilusam ekraan ja võimekam kiibistik. Suure-ekraanilised seadmed muutuvad aga üha multifunktsionaalsemateks.
Suurusel on ka eeliseid
Kolm võrdluse osalejatest kindlasti tutvustamist ei vaja ja vale oleks ka öelda, et neljas – Xiaomi – on tundmatu nimi. Apple iPhone 12 Pro Max, Huawei Mate 40 Pro ja Samsung Galaxy Note 20 Ultra 5G jätkavad tuttaval rajal, oma plusside ja miinustega. Xiaomi Mi 10T Pro 5G kohta võib öelda sama – Hiina tootja pakub ligi poole odavamalt konkurentidega võrreldaval tasemel näitajaid.
Kõiki telefone iseloomustab 5G olemasolu, vähemalt 6,6tolline ekraan ja mahukas aku. Sihvakusest ega kergusest rääkida ei saa, kõik need on selgelt kahe-käe-telefonid. Kasutuses aga selguvad plussid – suur ja kirgas ekraan mahutab infot hoopis rohkem ja ilusamalt, kui väiksemate-odavamate mudelite omad. Samsungi Note-seeria komplektis on multifunktsionaalne puutepliiats, millega saab ka viibata ja telefonis toimuvat n-ö kaugjuhtida. Mahukas aku teeb silmad ette enamikele sülearvutitele – olgu siis tegemist töö või mängudega. Ja muidugi ei saa unustada häid kaamerafunktsioone.
Hertside võidujooks
Ekraani olulisust on võimatu üle hinnata. Lisaks kontrastile ja värvidele käib võidujooks ekraanide värskendussageduste osas. Värskendussagedus määrab, kui kiirelt kujutist ekraanil uuendatakse. Kõrgema sageduse puhul liigub pilt sujuvamalt. Videote puhul on maksimaalseks kaadrisageduseks enamasti 60 kaadrit sekundis, aga mängude ja ekraanigraafika puhul võivad numbrid olla erinevad. Suur värskendussagedus muudabki eelkõige just graafika „libisemise” ekraanil sujuvamaks.
Xiaomi ekraani maksimaalne värskendussagedus on 144 hertsi, Samsungil 120, Huaweil 90 ja Apple’l vaid n-ö klassikaline 60. Suurem värskendussagedus kulutab ka rohkem akut, aga telefonid optimeerivad hertse vastavalt ekraanisisu liikuvusele.
APPLE IPHONE 12 PRO MAX
iPhone 12 Pro Max on Apple’i senise valiku suurim ja suurima ekraaniga telefon. Lamedaservaline disain on uuesti leitud vana – täpselt samas võtmes oli kujustatud aastal 2010 debüteerinud iPhone 4, aga samasugused on ka uuemad iPadid. Suurt telefoni on lihtsam kasutada kahe käega.
Kätte võttes püüab esmalt tähelepanu telefoni soliidne mass, 228 grammi. Koostematerjalide ja ehituskvaliteedi kohta ei saa loomulikult midagi halba öelda, viimse kui detailini lihvitud teras ja klaas sobivad perfektselt.
6,7tolline OLED-ekraan on ülivõrdes ilus, aga samas pole värvidega liialdatud ja kujutis on loomulik. 60 Hz värskendussagedus on aga üllatavalt tagasihoidlik, konkurentidel olid juba aasta-paar tagasi „kiiremad” ekraanid.
Protsessori jõudlust saab ainult kiita, Apple’i omaloodud A14 Bionic kiibistik on hetkeseisuga võimekustabeli tipus, olles samas küllalt säästlik.
Tagaküljel on kolm 12 Mpx kaameramoodulit, lisaks LIDAR-skanner. Videoid saab salvestada Dolby Vision HDR vormingus.
Mälukaardivõimalust (traditsiooniliselt) pole, nagu pole ka kuulariliidest. Komplektist on „ära optimeeritud” ka laadija, mis Apple’i väitel on kõigil juba niikuinii olemas. Otseselt pole see ju vale, aga vaevalt laadija ära jätmine telefoni ostja jaoks soodsamaks muutis. Laadimiskaabel on karpi veel alles jäänud, iPhone kasutab endiselt Lightning-pesa, erinevalt USB-C peale liikunud iPad-idest.
SAMSUNG GALAXY NOTE20 ULTRA
Servadest kaarduva ekraani mõõdud on taaskord kasvanud. Veel natuke ja keskmisest inimkäest enam telefoni kasutamiseks ei piisa. Ümarad servad muudavad telefoni libedaks nagu seebi, mis lauale asetades jääb kiikuma kaameramoodulile.
6,9tolline ekraan on võrdluse suurim, teravaim ja ka heledaim. Ekraani üldmulje on väga sarnane Huaweiga. Maksimaalne värskendussagedus on 120 Hz, mis tagab väga sujuva graafika – küll aga tuleb sellisel juhul piirduda FullHD-resolutsiooniga.
Kiibistik on mudelist GalaxyS20 Ultra tuttav Exynos 990, mille tootjaks on Samsung. Jõudluselt jääb see konkurentidele marginaalselt alla. 4500 mAh aku tühjeneb aga suhteliselt kiiresti, kui protsessorit ja telefoni suurt ekraani sihtotstarbeliselt kasutada.
Kaameramoodul on samuti tuttav S20 Ultrast – 108 Mpx põhikaamera, viiekordse optilise suumiga 12 Mpx telekaamera ja 12 Mpx lainurkkaamera pluss faasipõhine laser-autofookus.
Note-seeria eripäraks on S-Pen viipe- ja puutepliiats. Pliiatsi n-ö reaktsiooniaeg on 9 millisekundit, mis tähendab väga loomulikku kirjutamistunnetust.
Salvestusmälu on 256 gigabaiti, lisaks mälukaardivõimalus. Kuulariliidest pole. Viimane opsüsteemi uuendus tõi Android 11.
HUAWEI MATE 40 PRO
Huawei Mate 40 Pro on kogukas telefon, mille ümarad servad ja libedad pinnad nõuavad hoolsat käsitsemist. Isegi telefoni kaasahaaramine laualt võib osutuda katsumuseks.
Suhteliselt saledas formaadis ekraan muudab telefoni siiski napilt ühe käega kasutatavaks. Viimistluskvaliteet on igati hinna vääriline.
6,76tolline ekraan on ilus ja Kirin 9000 kiibistik nobe. Graafika sujuvust suurendab 90 Hz värskendussagedus, 4400 mAh aku täitub komplektis oleva 66vatise laadijaga sõna otseses mõttes välkkiirelt.
Huawei on tuntud tippklassi mobiilikaamerate poolest ja Mate 40 Pro jätkab samal kursil. Lisaks 50 Mpx põhikaamerale on 20 Mpx ülilainurkkaamera ja viiekordse optilise suumiga 12 Mpx telekaamera. Olgugi et tehniliste näitajatega on mõned konkurendid järgi jõudnud, tõestab Huawei ikkagi oma paremust.
Mate 40 Pro, nagu kõigi teiste uuemate Huawei telefonide suurim murekoht on endiselt tarkvara, täpsemalt Google’i teenuste puudumine. Tuleb aga tunnistada, et tänaseks võib see eelkõige olla probleemiks vaid Google’i foto- ja dokumendihalduse kasutaja jaoks. Kõik muu, nagu GMail, Youtube, Maps, Waze, Facebook, Instagram vms, on kenasti olemas ning toimib probleemideta. Nutikam kasutaja leiab ka viisi, kuidas telefoni peaaegu täisväärtuslik Google’i äpipakett installeerida.
XIAOMI MI 10T PRO
Hiina mobiiliuudis Xiaomi Mi 10T Pro on samuti kogukas mobiil. Mõlemalt küljelt ja nurkadest ümaraks lihvitud alumiiniumkorpus tundub käes tugev, aga libe. Komplektis leidub aga libedust vähendav silikoonvutlar. Suurtest mõõtudest enim annab tunda telefoni ligi 9,3 mm paksus, mis on tänases mobiilimõõtkavas küllalt suur number.
Erinevalt kallimatest konkurentidest pole Xiaomil OLED-ekraani, vaid n-ö klassikaline vedelkristallpaneel. Pildikvaliteet jääb teistele alla kõigis kategooriates, aga 144 Hz värskendussagedus on võrdluse suurim.
Jõudluse kohta ei saa paha sõna öelda, Snapdragon 865 kiibistik on igati nobe. 5000 mAh aku vastupidavus on samuti hea. Seesmist salvestusmälu on 256 gigabaiti, mälukaardipesa pole.
Põhikaamera on sarnaselt Samsungile 108 Mpx, mida täiendab 13 Mpx ülilainurkkaamera. Telekaamerat aga pole, kuid on 5 Mpx makrokaamera (üli)lähivõtete jaoks.
Ligi kahekordselt väiksem hind tähendab siiski, et nii mõnedki kallimas hinnaklassis standardiks saanud omadused on Xiaomil puudu – nagu veekindlus ja juhtmevaba laadimine. Sarnaselt konkurentidele puudub ka kuulariliides.
Androidi versiooniks oli testi tegemise hetkel veel 10.
Ikka paremuse suunas
Kaamerate tehniline suutlikkus on aastaga taaskord paranenud – nagu mõõtmistulemused tõestavad. Käesolevas võrdluses viimaseks jäänud Xiaomi oleks aasta tagasi pretendeerinud auhinnalistele kohtadele.
Kõik mõõtmised tegime originaalse kaameraäpiga ning võimalusel n-ö profirežiimi kasutades.
Apple’i mõõtmistulemused erinevad mõnevõrra konkurentidest, sest tootjapoolne kaameraäpp ei võimalda ISO muutmist ega manuaalfookust. Mis tähendab, et ISO 800 kvaliteeti polnud võimalik mõõta. Tulemuste nõrgimad kohad olid suurepoolne valgetasakaalu viga ja konkurentidest suurem müra hämaras. Kujutist küll järelteravustatakse mõnevõrra, aga õnneks tavapärasest vähem. Tervikuna on mõõtmistulemused kaamera kategoorias napilt parimad.
Huawei teravus jätab veidi soovida, aga see-eest on järelteravustamist meeldivalt vähe, mis muudab kujutise loomulikuks. Dünaamiline ulatus ehk heledate ja tumedate toonide erinevus samal pildil on napilt suurim ehk parim. Värvuspaleti vead on konkurentidest suuremad. Summaarses absoluutarvestuses jagab Huawei Samsungiga teist kohta.
Samsungi pildid on võrdluse teravaimad, milles mängib täiendavat rolli ka rohke järelteravustamine. Heas valguses on müra konkurentidest veidi enam ja dünaamika ulatus selgelt väikseim. Automaatne valgetasakaal ja tonaalsus on aga konkurentidest normikohasemad. Koos Huaweiga jagab Samsung tervikuna teist kohta.
Xiaomi vertikaalsuunaline teravus jääb konkurentidele alla, vaatamata rohkele järelteravustamisele. Müra hämaras on konkurentidest vähem. Dünaamika ulatus on väga hea. Tervikuna jääb aga kaamera hinne kõige tagasihoidlikumaks.
Lisa leiad märtsikuisest Tehnikamaailmast.
