Metsamehe uus tulek

Tõnu Ojala
01.06.2019

Subaru Foresteri I põlvkond jõudis müügile 1997. aastal ning tänaseks on Subaru valmistanud ligi 4 000 000 sellenimelist sõidukit, mis teeb Foresterist läbi aegade enim müüdud Subaru mudeli. V generatsiooni Subaru Forester jõuab Eestis müügile sügisel.

Eelmise ehk IV põlvkonna Forestere liigub Eesti teedel üle 2000 ja võib eeldada, et vähemaga ei lepi ka järgmine. Ehkki rivaalid on enam kui tõsised – viimastel kuudel Eesti autoturu absoluutsesse tippu tõusnud uus Toyota RAV4 ja läbi aegade Eestis kõrgelt hinnatud Honda CR-V, lisaks loomulikult VW Tiguan, Kia Sportage ja paljud teisedki.

Ehkki maailma mõistes on Subaru väike tegija, kellele kuulub vaid umbes 1% maailma autoturust, on selle automargi näol tegu maailma suurima nelikveoliste sõiduautode tootjaga, kes edestab pika puuga nii Audit kui Land Roverit. Viimaste fännid võivaid küll protesteerida, et Audi ja Land Rover on tegu osa vastavalt VW grupist ja Jaguar Land Roverist ja kui hakata autosid kontsernidena kokku lugema, on pilt teistsugune, aga jah – markide lõikes lugedes on seis selline.

Uus Forester on ehitatud Subaru uuele nn globaalsele platvormile, mis toodi esmalt välja uue XV põhjana ja mis saab nüüd jooksvalt kõigi uute Subarute baasiks. Lisaks bensiinimootoriga mudelitele ja hübriididele on seal arvestatud ka elektriautodega ja kui uue Foresteri muude Euroopasse jõudvate jõuallikate-modifikatsioonide osas ollakse veel üsna napisõnalised, siis paari aasta jooksul saabuva elektri-Foresteri tulekust saladust ei tehta.

Seni jääb ainsaks siinmail saadaolevaks Foresteriks siiski lisanime e-Boxer kandev mudel, kus 2liitrist boksermootorit toetab veoskeemi liidetud 12 kW elektrimootor. Lisaks on süsteemis täiendav 118,4 V ja 13,5 kWh liitium-ioonaku, mis peidetud tagaistme alla.

Puhtalt elektri jõul liikumiseks kogu see tehnika ette nähtud siiski ei ole, elektri toel läbib uus Forester ligi kaks kilomeetrit.

 

Klassika on in!             

Olukorras, kus paljud autodisainerid läinud kaasa hetkemoega ning üritanud anda oma linnamaasturile praegu populaarset kupeelikku kuju, pole jaapanlased sellele libedale jääle astunud ning eelistanud klassikalist „vana kooli“ kastikujulist siluetti. See tähendab suuri tagaknaid ning kitsaid C-piilareid, mis teevad rõõmu nii tagaistujatele kui juhile, kel tagurdades ümbrusest hea ülevaade. Tõsi, siin pakub tavavaatele kõva konkurentsi elektroonika, sest Foresteri küljepeeglid pööravad tagurdades allapoole ning tagavad, et seal miski oluline märkamatuks ei jääks. 

Kerekujust tuleneb ka järgmine Foresteri suur pluss – tema ruumikus ja seda nii reisijate- kui pagasiruumi silmas pidades. Lisaks veel ülisuur pagasirumi luuk, mis laadimise lihtsaks teeb. Eelkäijaga võrreldes on Forester 15 mm pikem, 20 mm laiem ent 5 mm madalam. Ruumikuse seisukohast ülioluline näit, telgede vahe, on samas veninud tervelt 30 mm võrra.

Foresterile omaselt paistab ka uus mudelipõlvkond silma linnamaasturile kohta ülimalt korraliku kliirensiga, mis ulatub 220 millimetrini. Ehkki tegu on linnamaasturiga, lubab see Foresteri ka paikadesse, kus suur osa autosid kiiresti kinni jääks ning seda arvestab ka uuenenud maastikuabirežiim X-Mode, millel on nüüd kaks sõidurežiimi.

Hübriidile omane bensiinimootori sisse ja välja lülitamine käib autos sees olles pea tähelepandamatult ja seda reeedab vaid tahhomeetri osuti. Suurimat müra tekitab mitte jõuallikas vaid hoopis autosse kanduvad õhuvihinad.

Paraku ei ole 2liitrine boksermootor õige ökonoomsemate killast ning ehkki väidetavalt olla uus Forester senisest umbes 10% ökonoomsem, tuleb tavasõidul arvestada keskmise kütusekuluga 8 l/100 km ligi. Tõsi, hübriidile omaselt sõltub siingi palju sellest, kus sõidetakse ning linnaliikluses, kus ohtralt paigaltvõtmisi ja pidurdamisi, lööb hübriidi eelis selgemini välja.

Elektrimootori lisandumine avaldab oma mõju kiirenduses, sest ehkki euroversiooni tehnoandmed on alles täpsustamisel (Taanis toimunud esmaesitluse autod olid vaatamata Briti registreerimismärkidele hoopis Hiina turule mõeldud versioonid) jõuab Forester 100 km/h-ni senisest tagasihoidlikust 10,6 sekundist selgelt kiiremini.

Vedrustus on seadistatud eelkõige mugavust silmas pidades. Sportlikkust ei tasu sellest autost otsida ja seda reedab ka käigikast – Subarule omane Lineartronic jätab rahulikult kulgedes tänu oma 7 fikseeritud „käigule“ üsna tavalise automaatkasti mulje, et kui teda rohkem piinama hakata, reedab ruttu oma tegeliku olemuse.

Lisaks kõikvõimalikele elektroonilistele sõiduabidele väärib mainimist ka Subaru näotuvastussüsteem, mis suudab selgeks „õppida“ kuni 5 inimese füsionoomia ning sätib nende rooli taha saabudes paika nii peeglid kui istmed.

Uue Foresteri 32 900 eurone baashind ei ole küll kommiraha, kuid tuleb arvestada, et erinevalt rivaalidest, kelle mudelirivi juhatavad sisse esiveolised versioonid, mis lubavad oluliselt madalamaid baashindu näidata, on kõik Foresterid neliveolised.

Sarnased artiklid