Minimõõtu sportmaastur

Tõnu Ojala
29.05.2020
Tõnu Ojala

Mis puudutab unifitseerimist autotööstuses, siis selles osas pole Volkswageni kontsernile vastast. Ettevõtte lõpututelt riiulitelt annab kokku panna kõikvõimalikke kombinatsioone, et neid siis nii VW, Audi, Škoda kui Seati (see nimekiri pole lõplik!) nime all turustada. Ja kui nüüd pääses sinna lattu selline tegelane nagu Jost Capito, polnud mingi ime, et ta sealt just VW T-Roc R-ga välja tuli.

Praegu Volkswageni R-osakonda (nii tähistab VW oma kiiresõiduautosid – nagu Mercedes-Benzil on AMG või BMW-l M või Audil S) juhatav 61 aastane sakslane Jost Capito on üks tänase autotööstuse legendidest, kes töötas aastaid VW WRC rallitiimi juhina, võites Polo WRC ja Sebastien Ogieriga selle roolis enam-vähem kõik mida võita andis. Aga Capito portfooliost leiab ka sellised autod nagu BMW M3, Porsche 911 ja Ford Focus RS ning kõrvalpõike McLareni F1-võistkonda – seega mees teab, kuidas hästisõitvat kiiret autot teha.

Suurte linnamaasturite muskelversioonidega tänapäeval ei üllata, kuid kõikvõimalike GTI-, RS- jms lisanimede väärilisi mudeleid kohtab üha sagedamini ka number või kaks pisemate SUVide valikus. T-Roc R on järjekordne näide sportlikkuse ja kõrgema kere ühildamisest ning oma panuse selle auto arendamisse andsid ka WRC- ja WRX-sarja maailmameister Petter Solberg ning VW tehasesõitja Benjamin Leuchter.    

Sisuliselt võeti T-Roc (mis omakorda on kõrgemaks tõstetud segu Polost ja Golfist) ning miksiti see kokku Golf R-ga. Seega siis püsiv nelikvedu (ikkagi (linna)maastur!), 7käiguline topeltsiduriga DSG-käigukast ning 2liitrine bensiinimootor, millest siin välja võetud 221 kW ehk ümmargused 300 hj, momendinäiduks teatatakse 400 Nm. Auto maksimaalkiirus küündib 250 kilomeetrini tunnis ning nullist sajani jõutakse napi 4,8 sekundiga.

Varustustase on T-Roci mudelirivi ülemisest otsast. Salongis püüavad pilku sportlikud istmed ja siia-sinna puistatud R-logod, pidurid pärinevad Golf R Performance´lt. Diginäidikud on standardvarustuses, sportautole kohaselt leiab näidikuplokist ringiaegade mõõtmiseks isegi stopperi.

Et tegu pole tavalise T-Rociga, kuuleb kohe autot käivitades. Tõsi, konkreetsel autol võimendas sportlikkust täiendavalt veel Akrapoviči väljalaskesüsteem (lisavarustuses, 3588 € hinnaga). Hoolimata selle olemasolust või puudumisest on T-Roc R-i nn fun-factor äärmiselt kõrge. Ehkki nime poolest linnamaastur, unub see roolis kiiresti, sest kõik tema omadused viitavad maanteele. Kõrgem kere annab siiski endast tunda ja ehkki tavamudeliga võrreldes on “err” 20 mm  madalam, õõtsub ta klassikaliste GTI-de ja R-dega võrreldes enam, aga taas – tegu on ikkagi linnamaasturiga. Tõsi, sõidurežiimide valitsas on Offroad-režiim olemas, aga võib kindel olla, et kasutust leiab see hoopis vähem kui sealtsamast valitav Race-seade.

Ligi 44 000 eurone baashind on ainus, mis selle auto juures kripeldama jääb – sama raha eest saaks ju sisuliselt kaks tavalist T-Roc-i... Nii kerkibki pähe mõte, et äkki piisanuks ka T-Roc-i ja Polo GTI ristamisest? Nojah, aga sel juhul poleks nelikvedu ja mis maasturist me siis räägiks – seda enam, et 300 ja enama hobujõudude võimsusklassis pakuvad nelikvedu ka konkurendid.

Sarnased artiklid