Kõik kolm peeavad esitama oma transpordivahendid järgmise aasta kevadeks. Siis valitakse kolmest üks, kelle masin lendab 2030. aastal Artemis 5 missiooniga Kuu pinnale. Kuid ka esimese võistluse kaotajatel ei tasu nina norgu lasta, sest NASA plaanib soetada kuuliikureid suuremas koguses kuni aastani 2039.
Lunar Outpost
Aastal 2017 asutatud Lunar Outposti (www.lunaroutpost.com/ltv) kulguri Eagle peaks Kuule viima Elon Muski kosmosefirma SpaceX rakett Starship, mis nüüdseks on teinud juba oma kuuenda eduka testlennu. 200 töötajaga firma peakorter asub Kalifonias Tartu suuruses Arvada linnas. NASA plaanib Starshipi HLS-versiooni (Human Landing System) kasutada inimeste toimetamiseks Kuu orbiidil asuvast kosmoselaevast Orion Kuu pinnale ja tagasi.
„Olles jälginud Starshipi viimast testlendu, olen veendunud, et Starship on võimekaim stardisüsteem, mis iial loodud ja see on suuteline meie Eagle´i sõiduki edukalt Kuu pinnale viima,“ ütles firma asutaja ja tegevjuht Justin Cyrus.
Eagle näeb välja justkui segu väikesest veokist ja suurest kardist. Sõidukit projekteerimiseks ja tootmiseks on moodustatud kollektiiv nimega Lunar Dawn, kuhu kuuluvad veel General Motors, Goodyear, Leidos (mis käesoleval aastal vahetas välja varasema partneri Lockheed Martini) ja MDA Space. Uus liikur võib olla nii mehitatud kui ka autonoomne ja ta on suuteline funktsioneerima ka Kuu öö tingimustes. Firma loodab oma liikurit kasutada ka väljaspool Artemise Kuu-programmi, näiteks tegutsemaks Marsi pinnal.
Intuitive Machines
Teiseks kolmikusse valituks on juba 2013. aastal asutatud enam kui 250 töötajaga USA firma Intuitive Machines (IM) peakontoriga Houstonis Texase osariigis. Peale liitumist firmaga Inflection Point Acquisition Corp. aastal 2023 sai temast Nasdaqil noteeritud börsifirma.
Firmal on juba kolm lepingut NASA Commercial Lunar Payload Services (CLPS) raames, toimetamaks mitmesugust varustust Kuu programmide jaoks.
Tänavu veebruaris viidi läbi esimene Kuu-missioon IM-1, mis kuundus 22. veebruaril, toimetades Kuu pinnale maanduri Nova-C Odysseus. Maandur vajus küll 30-kraadise nurga alla, kuid kõik instrumendid jäid töökorda ja missioon kuulutati edukaks. Tähtsaimaks kohale toimetatud vahendiks oli Odysseus, esimene USA ja esimene erafirma pehmelt kuundatud kosmosevahend peale 1972. aasta Apollo missioone. Odysseuse viis eesmärgile SpaceX Falcon 9 Block 5 kanderakett.
IM-2 missioon peaks startima järgmise aasta jaanuaris CLPS programmis, kasutades taas Nova-C maandurit. Maanduma peaks ta Kuu lõunapoolusel Shackletoni kraatri lähedal. Pardal leiab koha ka Tšehhi firma ADVACAM ehitatud MiniPIX TPX3 SPACE, mis oleks tšehhide esimene süsteem, mis maandub Kuu pinnale.
Kaasa viiakse teinegi kosmoselaev nimega μNova (Micro-Nova) Hopper, mis eraldub pealaevast ja sooritab hüdrasiinrakettide abil hüppeid (nagu nimestki näha) raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. See riistapuu on tõeliselt miniatuurne, suutes kaasas kanda vaid 1 kg kasulikku koormat.
Koostöös Nokia Bell Labsi, Quantum Aerospace´i ja IM-iga viiakse Kuule ka Lunar Outposti esimene kulgur Lunar Vertex Mobile MAPP (Mobile Autonomous Prospecting Platform). See väike liikur kaalub 5-10 kg, suudab kaasa vedada kuni 15 kg kasulikku manti ja arendab kiirust kuni 10 cm/s. Tema eesmärgiks on kaardistada maastikku, korjata näidiseid ja üles võtta 3D-fotosid ja videot MIT-s loodud kaamera abil.
Nokia poolt on 4G/LTE mobiilside nende ja NASA koostöös loodud Network-In-a-Box abil, mis ühendab infovahetuseks maanduri Nova-C, MAPP ja Micro-Nova Hopperi. Uus link pakub oluliselt laiemat andmevahetuskiirust kui senine kosmosesüsteemides kasutusel olnud UHF (Ultra-High Freqency).
Lisaks Nova-C maandurile lendab sama SpaceX Falcon 9 pardal kosmosesse ka NASA enda Lunar Trailblazer, mis keskendub vee (õieti küll jää) otsingutele Kuul.
Ka IM ehitab LTV programmi jaoks oma liiklusvahendit Moon RACER (Reusable Autonomous Crewed Exploration Rover). Liikur mahutab kaks astronauti ja 400 kg kasulikku koormat ning on suuteline pukseerima treilerit, kuhu saab veel 800 kg kaupa mahutada. Kasuliku nõuga olid abis kaks Apollo ajastu kuusõitjat Charlie Duke ja Harrison Schmitt, kes toona kasutasid Apollo originaalliikurit. IM-il olid loomisel abiks Atlas Devices, AVL, Barrios, Boeing, CSIRO, FUGRO, Michelin, Northrop Grumman ja Roush.
Venturi Astrolab
Kolmandaks võistlejaks lepingu saamise nimel on juba 1984. aastal asutatud Monaco elektriautode arendaja Venturi USAs tegutsev allüksus Venturi Astrolab. Firma on seni tuntud kui säästlike päikesepaneelidega elektriautode tootja. Juba aastal 2006 ilmus nende 16 kW prototüüpauto võimsusega, mis suutis arendada kuni 120 km/h kiirust.
LTV jaoks on loomisel liikur nimega FLEX (Flexible Logistics and Exploration). Oma visiooni – FLEX Lunar Innovation Platform ehk FLIP – tutvustasid nad 15. oktoobril rahvusvahelise astronautikakongressi käigus. See umbes 500 kg kaaluv liikur suudaks vedada 30-50 kg kasulikku koormat. Liikur peaks valmima hiljemalt aastal 2025, et lennata koos Artemis 5 missiooniga Kuu pinnale. Erinevalt kahest konkurendist pole Astrolab seni avalikustanud, kuidas nad oma liikuri Kuule toimetaks. Mainitud on vaid, et selleks saab üks NASA CLPS-programmis osalejatest.
FLIP-i baasil plaanitakse hiljem ehitada suuremaid ja võimsamaid Kuu-liikureid, mis suudaksid kanda kuni 1,5-tonniseid koormaid. Täpsemat informatsiooni on hetkel vähe, kuid FLEX on plaanis juba järgmisel aastal valmis ehitada, et saata see SpaceX Starship kommertsmissiooniga Kuule 2026. aastal.
