Inimene jätab jäljed Kuule
Veiko Tamm
28.06.2019
Apollo 11 meeskond. | NASA

Tehnikamaailma mainumbris kirjutasime, läbi milliste raskuste jõuti valmiduseni esimeseks laskumiseks Kuule. Apollo 10 lennul jõudis maandumismoodul vaid 15 km kauguseni Kuu pinnast. Ning siis järgnes Apollo 11 kosmosevallutuste ajalukku suurte tähtedega kirjutatud lend.

Apollo 11 oli NASA poolt korraldatud viiendaks mehitatud missiooniks ning kolmandaks Kuu orbiidile jõudnud mehitatud lennuks. Apollo 11 meeskond oli kolmeliikmeline – komandör Neil Alden Armstrong, kuumooduli piloot Edwin Eugene Aldrin (keda aastast 1988 tuntakse kui Buzz Aldrinit) ja juhtimismooduli piloot Michael Collins. Kosmoselaev startis kanderaketiga Saturn V 16. juulil 1969 Kennedy Kosmosekeskuse 39ndast stardikompleksist Merritt Islandis Floridas kell 9:32 kohaliku aja järgi (13:32 UTC). Selle hiiglasuure kanderaketi pardal oli sama palju energiat nagu tillukeses aatompommis. Peaaegu nelja päeva pärast jõudis ta Kuu orbiidile 110 km kõrgusel taevakeha pinnast ning Armstrong ja Aldrin kolisid Grummani firma toodetud kuumoodulisse Apollo LM-5 hüüdnimega Eagle (kotkas). Kuundumise käigus andis navigatsiooniarvuti kuus minutit enne pinnani jõudmist veateated 1202 ja 1201, mille põhjuseks oli arvuti mälu ületäitumine, kuid laskumist otsustati jätkata. Kuumoodul laskus edukalt 20. juulil 1969 universaalajas (UTC) kell 20:18 Vaikuse merre (Mare Tranquillitatis). Viimased 150 meetrit enne pinnani jõudmist juhtis Aldrin moodulit käsitsi ning moodulil jagus lõpus kütusevaru veel vaid 25 sekundiks. Veidi enam kui kuus tundi pärast maandumist „koguti julgust“ ning järgmisel päeval, 21. juulil universaalajas kell 2:56 väljus Neil Armstrong kuumoodulist, ronis üheksa astet redelist alla ning toetas oma vasaku jala Kuu pinnale: „See on väike samm ühe inimese jaoks, kuid suur hüpe kogu inimkonna jaoks.“

„Kotkal“ oli õhuvarusid ning akudes voolu 41 tunni jaoks. Kokku veetsid astronaudid Kuu pinnal pea ööpäeva (täpsemalt 21 ja pool tundi). Kuult korjati kaasa 21,6 kg pinnase ja kivimite näidiseid. Tagasi Maale saabusid astronaudid 24. juulil, maandudes Hawaii saarestikust edelas 812 meremiili kaugusele Vaiksesse ookeani, 24 km kaugusel lennukikandjast USS Hornet, mille meeskond nad pardale võttis ja 21 päevaks karantiini paigutas. Kuigi NASA pidas elu ja patogeenide olemasolu Kuul äärmiselt ebatõenäoliseks, ei tahetud siiski millegagi riskida. Ka Apollo 12 ja 14 meeskonnad pidid viibima karantiinis ning alles seejärel loobuti karantiini kasutamisest.

 

Neil Armstrong

Neil Armstrong liitus NASAga aastal 1962 teise astronautide grupiga The New Nine. Ta kuulus Gemini 5 varumeeskonda ning esimest korda käis ta kosmoses Gemini 8 komandörina 1966. aastal. Sel lennul toimus esimene edukas kahe laeva põkkumine kosmoses. Ta oli Apollo 8 varumeeskonna liige ja tänu NASA kindlale meeskondade rotatsioonile sai just tema au juhtida esimest Kuule maandunud missiooni Kuigi algsete plaanide kohaselt pidi esimesena astuma Kuule Aldrin, siis kuumooduli ukseni jõudmiseks oleks ta pidanud ronima üle Armstrongi.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Tehnikamaailm.
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid