Eestlaste Kuule saadetavad kaamerad on osa kosmosetööstusettevõtte Maxar Technologies robotkäest, mis võtab Kuu pinnaseproove. Crystalspace’i asutaja ja Krakuli tarkvaraosakonna juhi Jaan Viru sõnul on esimese Eestis tehtud objekti lennutamine Kuule juba ülikooliõpingute ajal alanud pikaajalise arendustöö vili, mis viib Eesti maailma kosmosetööstuse tulipunkti. “Kui ESTCube-1 tegi Eestist kosmoseriigi, siis nüüd oleme Eestis arendatud ja siin valmivate kaameratega maailma kosmosetööstuse eesotsas ning osa NASA missioonist luua Kuule inimasustus,” kinnitas Viru.
Kaks kaamerat toimivad stereokaameratena ning need põhinevad Crystalspace’i ja Tartu observatooriumi varasematel Maa orbiidile saadetud kaameramudelitel. “Nii mastaapse ettevõtmise nagu Kuule lendamise puhul maandatakse riske seeläbi, et valitakse välja vaid eelnevalt kosmoses testitud tehnoloogiad. Kuna kaamerad jälgivad robotkäe tööd, siis peame suutma tagada kaamerate töökindluse ja vastupidavuse ekstreemsetes tingimustes, alates sellest, et kaamerate ülessaatmisel mõjub tugev kiirendus, kanderakettide eraldumisel toimuvad tugevad löögid ning lõpetades sellega, et Kuu peal kõigub temperatuur vahemikus -173 kraadi kuni +100 kraadi,” rääkis Viru.
Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori dr Mihkel Pajusalu sõnul on tegemist suure sammuga Eesti kosmosetehnoloogia arengus. ”Koos teiste viimase aja Eesti edusammudega kosmose vallas näitab see, et Eesti on jõudnud tõsiseltvõetavate kosmoseriikide hulka ning tõestab, kui oluline on nii kosmosetehnoloogia- kui laiemalt tehnoloogiaharidus Eestis,” rääkis Pajusalu. Lisaks NASA missioonile osaleb observatoorium komeetide pildistamiseks mõeldud optilise periskoopkaameraga OPIC ka Euroopa Kosmoseagentuuri suuremahulises teadusmissioonis Komeedipüüdur.”
Krakuli tegevjuhi Jaan Hendrik Murumetsa sõnul on kõik varasemad Krakuli koostööprojektid nii autonoomsete süsteemide kui IoT vallas olnud selleks projektis hea ettevalmistus. “Krakuli lahendusi leidub nii maa peal, kosmoses kui meresügavustes, aga enda arenduse Kuu peale saatmine on loomulikult iga inseneri unistus,” kinnitas Eesti aasta nooreks ettevõtjaks valitud Murumets.
Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal ning ligi aasta kestnud läbirääkimised viisid lepingu sõlmimiseni tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies. Peatöövõtja Crystalspace’i juhtimisel aitavad projekti ellu viia Tartu observatoorium ja Krakul, kes on koos Crystalspace´iga pikaajaliselt panustanud varasemate kaameramudelite arendamisse. Crystalspace vastutab koostöös Tartu observatooriumiga süsteemiintegratsiooni ning kaamera ja optika disaini eest. Kaamerate testimine toimub observatooriumi laborites. Krakul vastutab stereokaamera tarkvaraarenduse ja elektroonikadisaini eest.
Lisaks kaasab Crystalspace neli Eesti ettevõtet kaamerate valmistamiseks – Incap Electronics Estonia toodab vajaliku elektroonika, Insero disainib mehaanika, Radius Machining toodab mehaanika ja Tauria toetab tarkvaraarendusega. “See, et me suudame Eestis kõik vajaliku kohapeal ära teha, et saata Eesti arendus Kuu peale, tõestab, et Eesti tööstus on jõudnud uuele tasemele,” ütles Viru. Kaamerate lennumudelid valmivad 2021. aasta esimeses pooles.
NASA võtab kasutusele Eestis valmivad kaamerad Kuu uurimiseks
11.01.2021
ESTCube-1 tudengisatelliidi projektist väljakasvanud ettevõte Crystalspace sai tellimuse stereokaamerate ehitamiseks NASA juhitud Artemise programmi jaoks, mille eesmärk on viia inimesed pärast 50 aastast vaheaega 2024. aastaks Kuule. Crystalspace valmistab kaamerad koostöös Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi ja Krakuliga.
