Kosmos tuli veel lähemale
Veiko Tamm
02.01.2023
Kuu paistab läbi Artemis 1 kaamerasilma. | NASA

Nagu meil viimasel ajal tavaks saanud, viskame ka tänavu pilgu lõppenud aasta suurimatele sündmustele kosmose vallutamisel. Ja alustame tähtsaimast ja suurimast uudisest – Artemis I.

Möödas on juba pool sajandit, kui inimene viimati Kuud väisas – Apollo 17 lend startis 19. detsembril 1972. aastal (vt TM 8/2022). Nüüdne Artemise projekt algas äpardustega – esmalt mitmed stardi edasilükkamised tehniliste pisiviperuste tõttu (küll ebapiisav küttekambri temperatuur, küll väike vesinikuleke jne), mis ehk omal ajal starte seganud polnukski, kuid praeguse megakalli projekti juures on väiksemgi kõrvalekalle lubamatu. Ja viimaks sekkus veel emake loodus, mis saabuva orkaani eel kogu kremplit tagasi angaari ajama sundis...

Lõpuks start siiski saabus – 16. novembril startis Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormilt LC-39B läbi aegade võimsaima kanderaketi NASA SLS (Space Launch System) turjal kosmoselaev Orion. 5 päeva hiljem jõudis see Kuu orbiidile ja möödus sellest, et naasta sinna 25. novembril. Orion tiirles ümber Kuu 6. detsembrini, mil alustas kuus päeva kestnud tagasilendu.

11. detsembril plartsatas Orion edukalt Vaiksesse ookeani Guadalupe saare läheduses Baja poolsaarest Californiast lääne pool.

Orioni kaugeim punkt Maast oli 432 210 kilomeetrit ja see on kaugeim, mis Maale tagasi pöörduv kosmosejaam iial saavutanud. Ühel hetkel oli Orion Kuust vaid 128 km kaugusel, kogu reisiga läbiti 2,1 miljonit kilomeetrit.

Kuigi tegu oli mehitamata katselennuga, siis päris ilma meeskonnata laev ei lennanud. Komandöri istmel istus nukk nimega Captain Moonikin Campos, kes sai oma nime NASA Apollo-programmi inseneri Arturo Campose järgi.

Lisaks oli pardal veel kaks nukku – Helga ja Zohar – kes olid osalised kosmoselennu radiatsioonimõjusid uurinud NASA, Saksa ja Iisraeli kosmoseagentuuride koostööprogrammmis Matroshka AstroRad Radiation Experiment (MARE). Zoharil oli eriline Astrorad radiation-vest, Helgal seda ei olnud.

Peale kolme mannekeeni lendasid Kuule kaks plüüsnukku – NASAs Snoopy ja Shaun the Sheep.

Lisaks oli pardal Lockheed Martini, Amazoni ja Cisco koostööprojekt Callisto, mis pidas videokonverentse maapealsete vaatlejatega.

Projekt oli edukas ning ehk järgmisel aastal on oodata Artemise esimest mehitatu- missiooni Kuule. Esialgu veel sinna laskumiseta, kuid see on eesmärgiks juba järgmise, Artemis 3 lennu kavas.

Hiina ja kosmos

Ka hiinlased ei maga – nende kosmoseprogrammid muutuvad aina ambitsioonikamaks. Tänu neile löödi Guinnessi rekord maksimum inimeste arvus kosmoses. Nimelt viibis 11. detsembril korraga kosmoses 19 inimest: 10-liikmeline meeskond rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardal, kolm meeskonnaliiget Hiina kosmosejaamas Tiangong ja lisaks ületasid samal päeval Karmani Liini (kosmose piirjoon) ka kuus meeskonnaliiget Blue Origin NS-19 pardal.

Tänavu sai taikonaut Chen Dongist Hiina rekordimees pikima, üle 200-päevase kosmoses veedetud ajaga. Samuti püstitas Hiina oma rekordi õnnestunud startide alal – toimus 50 edukat starti Long March-2D rakettidega.

Erafirmad Kuule?

Suurriikide suurte ettevõtmiste kõrval ei taha Kuu uurimisest kõrvale jääda ka erafirmad. 11. detsembril startis Kuu suunas SpaceX Falcon 9 turjal maandur Hakuto-R, mida opereerib Jaapani erafirma ispace. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaks Hakuto-R jõudma Kuu pinnale 2023. aasta aprillis, kus ta paneb ta tööle Araabia Ühendemiraatide kuukulguri nimega Rashid.

Kui Hakuto-R missioon õnnestub, planeerib ispace teist lennu 2024. ja kolmandat 2025. aastal. Edaspisi on plaanis kaks lendu aastas, rääkis firma asutaja ja tegevjuht Takeshi Hakamada.

Me pole veel kohal…

… aga juba on alanud projekteerimistööd, loomaks elukeskkonda Kuul. Aasta lõpus toetas NASA Texase firmat ICON 57 miljoni dollariga, arendamaks Kuu (ja miks mitte ka Marsi) elanikke vajalike elukompleksidega.

Project Olympus näeb ette, et paradigma „sinna ja tagasi“ tuleb asendada paradigmaga „sinna ja jääda“. Selleks on aga tarvis kasutada lokaalseid (Kuu, Marsi jne) ressursse elukeskkonna loomiseks, ütles ICONi asutaja ja tegevjuht Jason Ballard.

ICON on selles vallas tuntud tegija – juba 2018. aastal tegid nad esimese 3D-prinditud maja USAs. Project Olympus startis 2020. aastal ja praeguseks on nad juba „trükkinud“ Mars Dune Alpha maapealsetes tingimustes – et saada treenimisvõimalusi tulevaste Marsi-astronautide jaoks.

Kas uus maailma võimsaim kanderakett?

SpaceX valmistub oma kanderaketi Booster 7 orbitaaltestideks. Novembris katsetas SpaceX oma Texase tehases Booster 7 mootoreid, mis peaksid saama nende Kuu ja Marsi lendude rakettide esimese astme südameks. Booster 7 omab kokku 33 Raptor-mootorit, testis käivitat neist korraga 11.

Elon Musk teatas, et SpaceX plaanib veel ühte-kahte Booster 7 maapealset testi enne Starshipi esimest starti. Orbitaalmissioonis osalevad Booster 7 ja Ship 24 (kuue Raptor-mootoriga 50 meetrine prototüüp Starshipi ülemisest astmest).

Edukas orbitaallend teeks Starshipist maailma võimsaima kosmoseraketi, lükates troonilt ka NASA SLSi. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, saab Starsip ka NASA peamiseks meeskondade ja kargo vedamise vahendiks. Ning... Elon Musk saab veelgi rikkamaks!

Sarnased artiklid