„Leppisime kokku sõjalistes operatsioonilistes nõuetes mehitamata maismaasõidukitele. Lahinguväljal liikuvad süsteemid peavad suutma tegutseda vaenulikus keskkonnas, kus satelliitnavigatsioonisüsteemid on maha surutud ning puudub side juhtimissüsteemiga,“ ütles Salm, kelle sõnul on nõuded lahinguväljal tegutsevatele mehitamata süsteemidele palju kõrgemad kui maanteel liikuvatele isesõitvatele masinatele. „.Sõdurite ohutus on mehitamata sõidukite arendamise üks prioriteete,“ ütles Salm lisades, et taolise süsteemi arendus pakub arendajatele küllaldaselt tehnoloogilisi väljakutseid.
Projekti raames arendatakse välja mehitamata maismaasõiduk koos juhtimissüsteemi, küberkaitselahenduse ning integreeritud sensorvõrgustikuga. Süsteemi esialgsed kasutusfunktsioonid on seotud olukorrateadlikkuse parandamisega lahinguväljal ning üksuste manööver- ja transpordivõimekuse tõstmisega.
Projekti rahastamiseks kavatsevad osalevad riigid kasutada Euroopa Kaitsefondi vahendeid 30,6 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riikide panus. Esimesi süsteemi prototüüpe demonstreeritakse juba 2021. aastal. „Et võita sõdurite usaldus, tuleb süsteeme katsetada erinevates keskkonnatingimustes lahinguülesandeid täites. Tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades ei jää see kindlasti viimaseks projektiks, tulevikus on kavas süsteemi jätkuprojektide raames edasi arendada.“
Mehitamata maismaasõidukite arendusprojekt on üks 2018. aastal EL kaitseministrite poolt kinnitatud PESCO (EL alaline struktureeritud kaitsekoostöö) algatustest. Projekti elluviimiseks taotletakse raha Euroopa kaitsetööstuse arendusprogrammist (EDIDP). Projekti rahastamiseks peab taotlus läbima EL Komisjoni sõltumatute ekspertide hindamisvooru.
„Projekti kasuks räägivad suur liikmesriikide kaastatus ning tugevad partnerid tervest Euroopast,“ ütles Salm. „Tegemist on ühe ambitsioonikama projektiga PESCO ja EDIDP tööprogrammis, osalevate maade kaitseministeeriumid ja kaitsetööstus on seda aastaid ette valmistanud. Projekti elluviimiseks on meil Euroopa parimad partnerid, kellega koostöös oleme loonud väga tugeva aluse Euroopa standardi loomiseks mehitama maismaasõidukite valdkonnas,“ ütles Salm.
„Mehitamata sõiduk peab olema sõdurile lahinguväljal usaldusväärseks kaaslaseks, mis aitab tal kiiremini otsuseid langetada, muudab kantava koorma väiksemaks ning suurendab märgatavalt vastupidavust ja kaitset,“ ütles Salm. Ta lisas, et tõeline uuenduslikkus koorub välja autonoomsest juhtimissüsteemist ning koostööst sensorite ning teiste mehitatud ja mehitamata platvormidega nagu mehitamata õhusõidukid, radarid ja juhtimispunktid.
Projekti ettevalmistamiseks viis Kaitseväe Akadeemia läbi teadus- ja arendustegevuseprojekti mehitamata süsteemide taktikalise taseme üksuste lahinguvõime tõstmiseks. Projekt viidi ellu koostöös üheksaliikmelise Eesti kaitsetööstuse konsortsiumiga. Hetkel testib mehitamata süsteemide lahinguvõimet välisoperatsioonil Malis teeniv Eesti üksus.
