Eestil on tulnud riigikaitse üles ehitada kahel korral. 1918. aastal pidi noor riik hakkama kohe oma iseseisvust relvaga kaitsma Vabadussõjas. 1940. aastal katkestas Nõukogude okupatsioon Eesti riigikaitse arengu, nii et 1991. aastal tuli taas alustada nullist. Näitus käsitleb neid kahte perioodi eri teemade võtmes paralleelselt: kuidas oli „enne“ ehk enne ilmasõda ja „nüüd“ ehk pärast taasiseseisvumist.
Näituse kuraator Sandra Niinepuu ütles, et kahe erineva ajastu ühte ruumi mahutamine oli omaette väljakutse. „Võrdlev lähenemine on huvitav, sest siis märkad, kuidas vormiliselt on küll palju muutunud, kuid oma olemuselt on nii riigikaitse aluspõhimõtted kui sõdurielu jäänud ikka samasuguseks,“ ütles Niinepuu. „Näiteks jookseb vitriini kõrval, kuhu on pandud välja kaitseväelase varustus aastal 2022, filmilõik aastast 1992, kus kaitseväelase varustust tutvustab Kalevi üksik-jalaväepataljoni 1. kompanii ülem ja pataljoni staabiülema kohusetäitja nooremleitnant Riho Terras, hilisem kaitseväe juhataja,“ selgitas ta.
Näitus annab ülevaate ajateenistuse ja reservväe arengust ja olemusest, vormidest, varustusest ja relvastusest, sõjalisest haridusest ja väljaõppest, koostööst liitlastega, Eesti kaitsetööstusest ning muidugi sõdurielust. Unustatud ei ole musta peatükki Eesti riigikaitse ajaloos: Nõukogude okupatsiooni ja kaitseväe likvideerimist, mis lõppes paljude Eesti ohvitseride jaoks vangistuse ja surmaga Siberis.
Näitus jääb püsivalt avatuks sõjamuuseumi lahtiolekuaegadel kolmapäevast pühapäevani kell 11-18
