Möödunud enam kui 15 aasta jooksul on lennubaas palju muutunud. Ehitusfirmad on Ämaris teinud tublisti tööd, sealhulgas lammutanud vanad angaarid ja teinud uued. Neis on nüüd niipalju ruumi, et nelja NATO hävitaja püsiv kohalolek on tagatud. Tööjaotus on paika pandud, õhuruumi valvavad liitlaste lennukid, meie ülesanne on tagada neile korralikud töötingimused. Väidetavalt pole Ämari missioonidel käinud õhuväelaste kiidusõnad pelgalt viisakusest öeldud. Eks ole neil siin ka huvitav, sest tavalistele treeninglendudele lisaks tuleb tuvastada Balti mere kohal lendavaid tundmatuks jääda soovivaid lennuvahendeid.
Lennutehnika osas kuni käesoleva aasta alguseni olulisi uudiseid polnud. Õhuväel oli oma Robinsonidele lisaks veel vaid paar kahetiivalist lennukit An-2. Jaanuaris jõudis USAst kingitusena kohale kahest transpordilennukist esimene. Tegemist polnud küll algselt pakutud C-23B+ Sherpaga, vaid Poolas toodetud veidi väiksema lennukiga M28. Õnneks ameeriklased ei solvunud, et me Sherpasid ei soovinud, ning pakkusid järgmisena välja kaks varem USA õhujõudude eriüksuses AFSOC teeninud lennukit C-145A Skytruck. Sellise tähistuse said 2009. aastal ostetud 16 lennukit M28 USAs, neid kasutati operatsioonides Afganistanis ja Aafrikas. 2015. aastal otsustati vähendada kasutusel olevate Skytruckide arvu 11 võrra.
12. märtsi pidulikul tseremoonial ei pidanud enam külaliste jaoks püstitama välitelke nagu Robinsonide vastuvõtul, vaid ürituse sai külmal märtsihommikul korraldada ühes lennubaasi uutest angaaridest. M28 tutvustamisel toonitati tema võimet täita mitmeid ülesandeid. See pole ka üllatav, muidu poleks AFSOC neid lennukeid endale soovinud. Oluline on võime maanduda lühikestel, umbes poolekilomeetristel murukattega lennuradadel. Seega saab M28 lennata lisaks mandrile ja suursaartele ka väikesaartel paiknevatele lennuväljakutele.
Toodetud on lennukeid M28 üle saja, Poola õhujõudude kasutuses on neid 38. Eesti lisab veel kaks, nii et NATO kirdeosas on M28 hästi esindatud lennukimark.
