Elektrikaubikuga Eesti teedel

Tõnu Ojala
Väliselt on elektri-Crafter oma diiselmootoriga sõsarast sisuliselt eristamatu – vaid auto alla piiludes selgub, et e-versioon on põhja alt kaetud. | Tõnu Ojala

Autofirmad valmistuvad palavikuliselt elektriautode ajastuks ja nii ka Volkswageni tarbesõidukite osakond, kelle elektrifitseeritud mudelivalikust väisas Eestit e-Crafter.

Väliselt on Volkswagen e-Crafter tavamudelist praktiliselt eristamatu, kujutades sümbioosi tavalisest Crafterist ja e-Golfist. Olulise erinevuse tava-Crafteriga leiab vaid auto alla vaadates – et 35,8 kWh liitiumioonaku asub põhja all ja on kaitstud spetsiaalse kattega, on e-Crafteril põhi sile.

Poolas Poznanis kokku pandud ilma mootorita Crafter saadetakse Hannoveri, kus ta siis elektriliseks ümber ehitatakse. E-Golfilt tuttav 100 kW elektrimootor asub auto ninaosas, ratasteni viiakse võimsus läbi üheastmelise automaatkasti.

Sõitmise osas ei erine e-Crafter tavalisest automaatkastiga kaubikust. Vaid käivitades on harjumatu, et võtit keerates (milleks elektrisõidukil võti?) tuttavlikku diiselmootori mürinat ei kosta. Huvitava nüansina ei saa kohalt minna enne kui juhil turvavöö kinnitatud – auto lihtsalt „sureb välja“.

Et kompaktse e-Golfi tehnika ka suure Crafteri liigutamisega nii hästi hakkama saab, on omamoodi üllatus. Aga eks elektrimoootori karakteristikud ongi teistsugused kui bensiini- või diiselmootoril. Kes varem elektriautodega kokku puutunud, sellele on üllatuseks, et erinevalt nt e-Golfist ei saa e-Crafteril pidurdusenergia regenereerimise taset reguleerida.

Minek pole muidugi Tesla tasemel, aga kaubiku kohta liigub e-Crafter väga jõudsalt kohalt ning nn tavakaubikud jäävad kohe maha. „Sajaga“ sõita küll ei saa, sest maksimaalkiirus on piiratud 90 km/h-ga – aga et e-Crafter ongi mõeldud eelkõige linnaoludessse, pole see sugugi miinuseks, pigem vastupidi.

VW e-Crafteriga kuu aega pakivedu testinud kullerifirma DPD Eesti juhi Remo Kirsi sõnul olnud kullerid sõidukiga igati rahul. Suurimaks eripäraks olnud seejuures auto vaiksus, millega jalakäijad kuidagi arvestada ei osanud ja mistõttu juhid helisignaali – mis Crafteril üsna kõva on! – kasutama pidid (tõsi, Euroopa Liit on nüüdseks sisse viinud nõude, mille kohaselt elektrisõidukid peavad edaspidi alla 20 km/h kiirustel siiski mingit häält tegema).

VW enese uuring näitas, et enamik klientidest läbivad päevas oma kaubikuga 70-100 km Ka DPD kogemus kinnitas, et tavapärase kaubaringi läbimiseks on e-Crafteril ressurssi piisavalt, ka kaubaruumi suurus ja kandevõime (kuni 1,72 t) rahuldas vajadust igati. Sõiduulatust (NEDC-standardi kohaselt kuni 173 km, reaalselt muidugi oluliselt vähem) hinnati siiski veel pisut lühikeseks – võib muidugi mikroterminale rajada ja sealt kaupu edasi vedada, see nõuab aga omakorda suuremat masinaparki. Jahedatel hommikutel, kui eelsoojendust kasutada tuli, vähenes sõiduulatus veelgi.

Uudse probleemina ilmnes, et diiselkaubikut niisama lihtsalt elektrikaubiku vastu vahetada ei saagi – enne tuleb teha muudatusi logistikatarkvarasse, et arvestada ka laadimisaegade ja -kohtadega.

Paraku kaob vedajate huvi vähemalt tänases olukorras suure elektrikaubiku vastu kohe selle hinda nähes. Nii maksab standardse teljevahega e-Crafter Kasten 35 üle 70 00 euro ehk julgelt üle kahe korra enam kui „vana kooli“ diiselmootoriga versioon.

Sarnased artiklid