Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastutav projektikoordinaator Aive Haavel tõdes, et lisaks elektriauto ostutoetusele on põletav teema ka laadimistaristu arendamine, kuid selle võimalikke toetusskeeme ei ole veel otsustatud.
„Kui elektriautosid on meie teedele juba rohkem lisandunud ning taristu arenenud, siis saab juba täpsemalt vaadata, millises suunas on vaja elektromobiilsuse arengut suunata. Meie katuseesmärgid on kliimaneutraalsus ja roheline transport, kuhu kuuluvad lisaks sõiduautodele ka elektribussid, -rongid ja -praamid. Loodetavasti tuleb loodussõbralik elekter mitte ainult tavalisse linnapilti, vaid kogu transpordisektorisse,“ kommenteeris Haavel.
Elektromobiilsuse entusiast ja üks Eesti esimestest ID.3 elektriauto omanikest Edward Ekker arvab, et elektriautode ostutoetus riigi poolt võiks olla iseenesestmõistetav ning jätkuda regulaarselt näiteks käibemaksusoodustuse näol, et inimesi rohkem motiveerida.
„Laadimistaristu väljaarendamise puhul on oluline muidugi riigi ja erasektori tõhusam koostöö. Olulisem on mitte niivõrd palju rõhku panna kiirlaadijatele, vaid et tekiks arvukam väiksemate laadijate võrgustik. Normaalsuseks võiks muutuda see, et ükskõik kuhu ma lähen, olgu see kaubanduskeskus, ärihoone, toitlustus- või kultuuriasutus, saab samal ajal mugavalt autot laadida. Riigil soovitan lisaks muudele toetusmeetmetele luua ka tarbijatele suunatud teavituskampaaniaid, mis aitaksid elektriautode populaarsust kasvatada ning teadlikkust suurendada,“ lisas Ekker.
Circle K Eesti juhi Kai Realo sõnul on tulevikuenergia lisaks tänastele vedelkütustele kindlasti ka elekter, mis erakliendi seisukohalt saab olema kõige tõenäolisem alternatiiv. Seda ennekõike oma kättesaadavuse ja lihtsa laadimisvõimaluse tõttu.
„Oleme alustamas Eestis elektrilaadijate võrgu väljaarendamisega ning meie eeskujuks on kindlasti Norra, kus Circle K-l on praeguseks olemas jaamad ilma ühegi vedelkütusepumbata. Kui oleme muidu harjunud, et jaamades on umbes 6-10 tankimiskohta, siis uudsetes Norra teenindusjaamades on elektrilaadijaid mitukümmend, et oleks võimalik kõik kliendid ära teenindada,“ kommenteeris Realo.
Võttes arvesse erinevate analüütikute ennustusi, peaks läbimurre elektriautode massiliseks kasutuselevõtuks toimuma Eestis hiljemalt aastal 2027, kuid arvestades Eesti riigi väiksust, võiks Realo sõnul õigete toetusmeetmete kaasabil see juhtuda ka varem. „Tegelikult ei ole oluline ainult üksikute laadijate paigaldamine, vaid selleks, et elektromobiilsuse arenguprotsessi kiirendada, on oluline investeerida just piisava elektrivõimsuse lisamisse teatud kriitilistesse asukohtadesse, et ühel hetkel oleks sadade laadimisvõimaluste lisamine üldse võimalik,“ lisas Circle K juht.
Elektriautode rendi ja laadimistaristu arendamisega tegeleva Eleporti tegevjuht Raul Potisepp prognoosib, et aastaks 2030 on Eestis 100 000 elektriautot (täiselektrilised või pistikhübriidid) ning tõdeb, et lisaks uutele elektriautodele suureneb ka kasutatud elektriautode osakaal.
„Kasutatud elektriautod on teema, millest väga ei räägita, aga selge on see, et neid hakkab siia Euroopa riikidest üha enam jõudma. Eleport pakub elektriauto rendi võimalust inimesele, kes kaalub elektriautot soetada, aga pole kindel, kas see tema elurütmiga sobib. Pärast paari nädalast renti peaks olema selge, kas elektriauto sobib või mitte,“ selgitas Potisepp.
Lisaks rentimisele arendab Eleport modernset laadimistaristut lähtuvalt inimeste vajadustest. „Oluline on mõista, et elektriautode laadimiseks ei tule kuhugi eraldi sõita ja oodata kuni aku täis saab. Senikaua kui elektriauto omanik näiteks toidupoes oste teeb, saab aku täis laetud,“ sõnas Potisepp.
Ta tõi veel ka välja enda jaoks kõige olulisema teema, milleks on laadimine kortermajade läheduses. „Olles ise mitmes kortermajas elanud ja selle teemaga tegelenud, siis olen aru saanud, et laadijate paigaldamiseks on vaja muuta seadusandlust. Seni, kuni elektriauto laadija paigaldamine on korteriühistu vastutada, siis ei jõua arutelu kuskile. Laadijate paigaldamine on vaja viia omavalitsuste pädevusse,“ tõdes Eleporti tegevjuht.
Elektromobiilsus on tulevik
Ka autotootja Volkswagen tutvustas oma elektromobiilsuse tulevikuplaane. 2025 aastal plaanib tootja müüa enam kui 1,5 miljonit elektriautot ning aastaks 2029 tutvustada tervelt 75 uut modulaarsel elektrisõiduki platvormil MEB põhinevat mudelit. Baltikumis on elektriautode müük selle aasta jaanuarist kuni septembrini kasvanud 216 protsenti ja Eestis 237 protsenti.
Volkswagen on Baltikumis sel aastal elektriautode müügis saavutanud liidripositsiooni. Järgmisel aastal on eesmärgiks jõuda elektriautode müügis 10 protsendini kogu Volkswageni automüügist ning elektriautode segmendis soovitakse saavutada senise 28 protsendi asemel 35 protsendilist turuosa.
Volkswageni Baltikumi müügijuhi Merli Ainsaare sõnul on varasemalt elektriautot peetud pigem luksuskaubaks ning valikuvõimalused on olnud piiratud, kuid täna on olukord hoopis teine.
„Meie elektriautode tootevalikus on seni populaarseim mudel olnud e-up!, mille vastu on aidanud klientidel huvi suurendada soodne hind ja riigi poolt pakutav elektriauto ostutoetus. ID. elektriautode perekonna uusima liikme ID.3 müük on alanud ning kui seni jäi e-up! mõnevõrra pisikeseks, siis nüüd on võimalus valida ruumikam mudel. Ka linnamaasturi huvilised võivad rõõmustada, sest aasta lõpus algab meie esimese täiselektrilise ID.4 linnamaasturi eelmüük. Investeerime ka enda kohalikku laadimistaristusse, mis valmib selle aasta lõpuks, kui kõik meie 24 Baltikumi esindustes olevat laadimispunkti avatakse avalikuks kasutamiseks. Seega, on vaid aja küsimus, mil elektriauto muutub uue auto soetamisel esmaseks valikuks,“ lisas Ainsaar.
