Elekter on Lexusele tuttav teema, sest viimase pooleteise aastakümnega on Jaapani luksusbränd müünud maailmas üle 1,8 miljonit elektrilise auto – aga need ei ole olnud mitte elektriautod vaid hübriidid, kus elekter olnud bensiinimootorile abiks – või siis vastupidi.
Ehkki ideeautona on Lexus juba jõudnud näidata ka tulevast kohe algusest elektriautona kavandatud mudelit, on jaapanlased oma esimese 100% elektriauto loomisel läinud seda teed, et viinud elektrile üle auto, mis neil juba mudelivalikus olemas. Nii ei erine elektriline UX oma hübriidjõuallikatega sõsarast välimuselt sisuliselt mitte millegi poolest – kui mitte arvestada, et täherivi HYBRID tagaukse alaservas on asendatud täheriviga ELECTRIC.
Pisut vähem kui 4,5 m pikkusena on UX 300e võrreldav Mercedes-Benz EQA, Volvo XC40 Recharge´i või Audi Q4 e-Troniga. Küll aga on oluline vahe kõrguses, sest ehkki justkui samuti linnamaastur, kannatab Lexus siin välja võrdluse pigem tavaliste väike-keskklassi luukpäradega.
Suurima üllatuse paljastab UX 300e auto vasakul küljel asuva „tankimisava“ luuki paotades. Ajal, mil Euroopas müüki jõudvatel uutel elektriautodel valitseb laadimisstandardina CCS (isegi Nissani uus linnamaastur Ariya läheb esimese Nissanina üle CCS-ile), on Toyota jäänud truuks kodumaisele CHAdeMO-le. See aga tähendab ka seda, et UX suudab laadida kuni 50 kW võimsusega ehk siis uute Eestisse paigaldatavate kiir- ja ülikiirlaadijate võimalused jäävad tal kasutamata. Plusspoolel on aga asjaolu, et kui CCS-laadijaid Eestis endiselt napib, siis CHAdeMO-laadijatega kaetus on Eestis tänu kunagisele Eesti-Mitsubishi CO2 kvoodi diilile palju parem.
Teise luugi leiab auto paremalt tagatiivalt ning selle all asub tavaline Type 2 laadimispesa. Lexuse enda kinnitusel on laadimisportide eraldi paigutamise põhjuseks ühest küljest kaaluvõit – kaks väikest liidest kaalub vähem kui üks suur – aga kindlasti ka vajadus elektriautot ja hübriidi maksimaalselt unifitseerida.
Kui sageli pakutakse elektriautosid erineva mahutavusega akudega, siis Lexusel on valikus üks 54,3 kWh akuplokk ja see on tänases mõõtkavas pigem väike kui suur. Ametlikuks läbisõiduulatuseks lubab see ühe laadimisega kuni 300 km, tegelik kilometraaž on sellest muidugi pisut väiksem.
Valida saab ka sõidurežiimide vahel, kuid mingit hüppelist erinevust nende vahel ei ole. Loomulikult saab siingi reguleerida, kui palju pidurdusenergiat akudesse taaskasutusse võetakse, kuid Nissanile omast ühe pedaaliga sõitmist Lexus siiski ei võimalda.
Pole ime, kui esialgselt mitte-elektriautodeks kavandatud autodel on mõned asjad mitte päris nii kui peab. Nii töötab ka elektrilise UX-il aku täituvust näitav mõõdik nagu bensiinimõõtur – ehk siis osuti näitab, kui palju „kütust“ alles on. Kui bensiini puhul sellest piisab, siis piiratud sõiduulatusega elektriautol tahaks aku jääki ikka protsentides näha. Õnneks suutis aga UX Eesti kevadistes oludes äärmiselt täpselt oma läbisõiduulatust prognoosida ning vahed aku jäägi ning reaalse läbisõidu vahel olid minimaalsed.
Ka ei ole ümber seadistatud naviseadet, mis näitab küll bensiinijaamade asukohti, kuid mitte laadijaid. Tõsi, veel eelmisel suvel oli Saksamaal samaga hädas ka Volkswagen ID.3 – täna enam mitte. Samas on see info kättesaadav spetsiaalses mobiiliäpis, nii et igapäevased elektrilise UXi kasutajad saavad oma teabeni sealtkaudu.
UX 300e jõuallikaks olev 150 kW elektrimootor tagab, et 100 km/h on spidomeetril 7,5 sekundiga (hübriidist enam kui sekund kiiremini), auto lõppkiiruseks on 160 km/h. Sõidab UX 300e suurepäraselt ning siin on oma osa nii 7 cm madalamal raskuskeskmel kui elektrimootori teistsugusel jõukarakteristikul.
Ruumikuse osas ei ole UX paraku tippude seas, seda eriti tagaistmel. Ehkki UX on 4,5 m pikkune ja seega võrreldav nt VW Tiguaniga, ei jõudnud Saksa kolleegid ära imestada, kui vähe ruumi Lexus nii suurest põrandapinnast välja võluda suudab!
Küll aga saab kiita pakiruumi. Ehkki elektriautosse tuleb ära mahutada kobakas akude plokk, on elektrilise UX-i pakiruum oma hübriidist sõsara omast pisut suuremgi.
Baasversioonis küsitakse elektrilise Lexus UX-i eest 49 900 eurot, tipmises Luxury-versioonis jõuab hind 60 600 euroni. Võrdluseks – hübriidajamiga UX 250h hinnakäärid on vahemikus 38 600-53 600 eurot.
