„Sõjaolukorras päästab maasse kaevumine inimelusid ning aitab lahingvõimet säilitada, mistõttu peavad kõik sõdurid teadma, et niipea kui üksus paigale jääb, tuleb labidad kätte võtta. Suuremate ja mahukamate tööde jaoks on brigaadil pioneeripataljon, kellel on nii labidaga sina peal olevad tugevad sõdurid kui ka nende abilised – rasketehnika,“ selgitas välikindlustamise tähtsust pioneerikooli ülem major Marten Suur ja lisas, et meie ajateenijad jõuavad nii mõnegi töö teha ettenähtust ka kiiremini.
Neli päeva kestnud laagri käigus rajasid ja maskeerisid pioneerid sadu meetreid kaitse- ja ühenduskraave ning mitmeid juhtimispunkte, sõidukite kaevikuid ja miinipilduja positsioone. Tänavuse laagri eripäraks on keskendumine toetus- ja tagalaüksuste positsioonide välikindlustamisele, kuna tavaliselt harjutab pioneeripataljon lahinguüksuste välikindlustamist.
Välikindlustamise väljaõppes osales ka liitlaste lahingugrupi pioneerirühm. „Minu sõdurid õppisid oma Eesti kolleegidelt palju – kui me oleme harjunud kaevikute seinte kindlustamiseks spetsiaalseid paneele kasutama, siis siin saime esmakordselt teha seda looduslike materjalidega,“ ütles leitnant Michael Owens.
1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis õpetatakse ajateenijatele miinide käsitsemist, B-kategooria tasemel lõhkamist ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, tõkete ja puitsildade rajamist ning jooksusildade paigaldamist.
