„Sõjalise riigikaitse spetsialistid on aastaid otsinud võimalusi, et vähendada elektrituulikute mõju meie õhuseiresüsteemi töövõimele. Meil on hea meel, et viimaste aastate jooksul on toimunud suur arenguhüpe õhuseire arendamisel, kus on paranenud nii kaitseväe tuvastusvõime kui ka antud võimalus tuuleparkide arendamisesse,“ ütles RKIK side- ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar, „See lisainvesteering tagab ja vähendab võimalikke häireid eelhoiatuse- ja lennuliikluse süsteemides.“
Vabariigi Valitsus tegi 2019. ja 2021. aastal otsused alustada investeeringutega, et vabastada Eesti riigikaitselistest kõrguspiirangutest tuuleenergia tootmiseks. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsus kokku eraldanud 74,5 miljonit eurot, et leevendada riigikaitsest tulenevaid kõrguspiiranguid tuuleparkidele. Lisaks investeeritakse 67 miljonit eurot fondi (EU RFF fond) vahenditest lääne eesti kõrguspiirangute leevendamiseks. Eelpool nimetatud investeeringud sisaldavad aktiivradareid, passiivradareid ja sensoreid, taristut ja vaja minevaid teenuseid.
„Thalese radarisüsteem on meile teada-tuntud tipptehnoloogia, mis ühildub juba kahe olemasoleva radarisüsteemiga ja aitab meil paremini Eesti õhuruumi kaitsta,“ ütles kaitseväe õhuseiredivisjoni ülem major Ivar Sammal
Kõrgusepiirangud jäävad kehtima õhuseireradarite positsioonide ümber 15 kilomeetri raadiusega aladel. Vaatamata kompensatsiooniradarite rajamisele, tuleb elektrituulikute, ka üksikute tuulikute, asukohad jätkuvalt kooskõlastada kaitseministeeriumiga, kuna tuulikud võivad avaldada negatiivset mõju erinevatele riigikaitse süsteemidele.
„Eesti on Thalese jaoks pikajaline klient, kes tellis esimese GM400 radari 2010. aastal, ning oleme uhked, et saame jätkuvalt toetada Eesti õhuväge õhusuveräänsuse missioonil. See leping näitab Eesti rahulolu GM400 ja kahe originaalradari elutsükli uuendusega ning näitab Eesti usaldust õhuseire radari vastu. Täna toetab Thales üle maailma 17. riiki ning Ground Master 400 radariseeria on õhuseireks usaldusväärne ja võitluses tõestanud partner,“ ütles Christophe Salomon, Thalesi maa- ja õhusüsteemide asepresident.
Üks hangitavatest radaritest paigutatakse Ida-Virumaale ja teine Hiiumaale ning radarisüsteemide tarned toimuvad 2024-2026. aastal. Hiiumaa radar valmib Euroopa Liidu taastemeetmete programmi abil ning Kirde-Eesti radar kasvuhoonegaaside heite vähendamist toetavatest vahenditest.
„Mitmekihilise õhuseire projekti elluviimisel vabaneb 2025. aastaks osa Kirde-Eestist ja suur osa Mandri-Eesti aladest tuulikute kõrguspiirangutest. Selle investeeringu tulemusena tugevdatakse Eesti kaitsevõimet ja võimaldatakse samal ajal tuuleenergia arengut, toetades riigi pikemaajalisi energiapoliitikaid ja kliimaeesmärke,“ ütles kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhataja Miiko Peris.
Möödunud aasta märtsis sõlmis RKIK ka mitmekihilise õhuseire projekti raames esimese lepingu, millega soetatakse hiljemalt käesoleva aasta lõpuks uus passiivne seiresüsteem. See eelhoiatussüsteem suudab tuvastada erinevaid õhus olevaid objekte kiirgamata raadiolaineid ning omab tuvastusvõimet kuni 450 kilomeetri kaugusele. Selle tõttu on seiresüsteem praktiliselt "nähtamatu" ja raskesti vastase poolt tuvastatav.
